Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas peab kulisside taga võitlust Prantsuse-Saksa plaaniga, mis näeb ette tema juhitava diplomaatiline teenistuse reformimist. Kallas otsib toetust liikmesriikide pealinnadest ning töötab uue peasekretäri abiga välja alternatiivseid reformikavasid, kirjutab Politico.
Veel esmaspäeval kirjutas Politico, kuidas ümberkorraldused annaksid Kallasele võimu juurde. Nädala jooksul hakkasid aga Kallas ja tema liitlased väljendama, et ümberkorraldused võivad hoopis anda president Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjonile suurema kontrolli bloki välispoliitika üle.
Kallas püüab veenda EL-i valitsusi, et ühenduse välispoliitika probleemid tulenevad ühehäälsuse nõudest ja aluslepingute puudulikust rakendamisest, mitte praegusest institutsionaalsest korraldusest, rääkisid kolm plaanidega kursis olevat EL-i ametnikku.
15 aastat tegutsenud Euroopa välisteenistust (EEAS) on langenud kriitika alla, kuna ei vasta enam praegustele vajadustele.
Venemaa sõda Ukraina vastu, USA president Donald Trumpi nõudmised Euroopale, Lähis-Ida konflikt ja üha vastanduvam Hiina panevad proovile EL-i tegutsemisvõime rahvusvahelisel areenil. Samuti laiendab Euroopa Komisjon oma rolli välispoliitikas, samas kui Berliin survestab järgmise pikaajalise eelarve läbirääkimiste taustal EL-i tegevuskulusid kärpima.
“Kui minu kohal on keegi, kes tegelikult otsuseid langetab, siis see ei toimi,” ütles Kallas kolmapäeval ajakirjanikele pärast EL-i välisministrite arutelu Iirimaal Wicklow’s.
Üks diplomaat märkis Prantsuse-Saksa plaane kommenteerides, et Kallas tahab kogu protsessi edasi lükata, sest ta ei taha alluda von der Leyenile. Teise diplomaadi sõnul soovitakse, et see teema üldse päevakorrast kaoks.
Vastuseisu viiakse ellu peamiselt välisteenistuse uue peasekretäri Kajsa Ollongreni kaudu, kes on külastanud EL-i pealinnu, et arutada liikmesriikide valitsustega reformiettepanekuid.
Ametnike ja ühe EL-i diplomaadi sõnul annab Ollongren ringreisi tulemustest ülevaate sel nädalal toimuval välisteenistuse üldkoosolekul, kus Kallas teda ka ametlikult esitleb.
Ühe ametniku sõnul teeb Ollongren eeldatavasti ettepaneku luua nn vanemate nõukogu ehk töörühm, mis hakkab vaagima võimalikke sisereforme.
Töörühma kuuluks ka välisteenistuse endine peasekretär Belén Martínez Carbonell, kes lükkas edasi EL-i Mehhiko delegatsiooni juhi ametisse asumise, et Ollongrenile nõu anda. Ametnike ja diplomaadi sõnul osaleb rühma töös samuti välisteenistuse kõrge ametnik Charles Fries.
Selle sammuga soovitakse anda välisteenistusele suurem kontroll reformiarutelu üle. See arutelu võib määrata, kas teenistus jääb EL-i välispoliitika aparaadis eraldiseisvaks osaks või integreeritakse see tihedamalt Euroopa Komisjoniga.
Politicole teadaolevas dokumendis esitatud Prantsuse-Saksa plaanid näevad ette suure osa välisteenistuse töötajate viimist Euroopa Komisjoni alluvusse. Kuigi plaanid nõuavad Kallase formaalse rolli tugevdamist, näevad liitlased ohtu, et need annavad von der Leyeni komisjonile välispoliitika üle suurema kontrolli.
Praegu paikneb välisteenistus Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel: Kallas teeb nõukogus, kus langetatakse välispoliitilisi otsuseid, koostööd liikmesriikide valitsustega, samas kui välisteenistus koordineerib komisjoniga oma tegevust.
Kallas väljendas kolmapäeval plaanide osas muret, märkides, et EL-i välisministrite enamik on institutsionaalsele muudatusele vastu.
Viimastel päevadel allkirjastasid 11 liikmesriiki, sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa, lisaks välisteenistust puudutavale Prantsuse-Saksa aruteludokumendile ka Kallasele suunatud avaliku kirja, milles nõutakse EL-i välispoliitikas tõhusamat otsuste langetamist.
Kiri pakub välja võimaluse minna välis- ja julgeolekupoliitilistes otsustes valikuliselt üle kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamisele. Praegu nõuab iga sellise teemaga seotud otsus ühehäälset toetust. Varem on see viinud tõsiste seisakuteni näiteks Ungari peaministri Viktor Orbáni tegevuse tõttu, kes seisis vastu EL-i toetusele Ukrainale.
Olles nõus eesmärgiga muuta EL-i välispoliitika operatiivsemaks ja tagada ühenduse huvide parem kaitse, väitis Kallas kolmapäeval, et lahendus peitub EL-i aluslepingute ja õigusaktide rakendamises. Need annavad talle teoreetiliselt järelevalveõiguse komisjoni välispoliitika üksuste üle, ilma et oleks vaja ulatuslikke reforme.
“Probleem ei ole aluslepingutes ega institutsionaalses korralduses,” sõnas Kallas. “Probleem on nende rakendamises.”