Kudu selgitas Faktikontrollile, et 42 miljardi euro all ei pidanud ta silmas ainult Erasmus+ viisade jaoks mõeldud raha. Pärast temaga ühenduse võtmist täpsustas Kudu oma väidet ka postituses. Enne selgitavat lisa oli postitust Facebooki andmetel jagatud 56 korda.
Faktikontroll pidas vajalikuks kontrollida, millise pakti alusel ja millele Euroopa Komisjon 42 miljardit eurot suunata plaanib.
Kudu viitab oma Facebooki postituses Euroopa Komisjoni 16. oktoobril esitletud uuele Vahemere paktile. Tegu on Euroopa Liidu praktilise koostöö raamistikuga, mille eesmärk on tugevdada koostööd Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikidega. Euroopa-Vahemere partnerlusele kümne Vahemere riigiga – Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina, Süüria ja Tuneesia – pandi alus tegelikult juba 30 aastat tagasi Barcelona deklaratsiooniga.
Politico teatas, et peale majanduskoostöö ja julgeoleku hõlmab haridus vaid üht osa laiapõhjalisest paktist. Artiklis mainitud Kaja Kallase sõnul on paktis üle saja projekti 5G ja andmeside arendamisest noorteprogrammide ja transpordiühendusteni. Ehkki pakti raames plaanitakse laiendada ka Erasmus+ ja Horizon Europe’i programmi, on alusetu eeldada, nagu oleks kogu raha suunatud vaid hariduse ja viisade katteks.
Ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd kinnitas, et 42 miljardit eurot ei ole veel lõplikult eraldatud raha, vaid Vahemere pakti kavandatav eelarveettepanek, mille jagunemine eri valdkondade vahel selgub alles pärast liikmesriikide kokkulepet. Samuti lisas ta, et ei ole veel teada, kui palju sellest rahast läheb Erasmus+ programmile, mis võimaldaks Vahemere riikide noortel osaleda Euroopa ülikooliprogrammides.
Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri juhi Rait Toompere sõnul saavad Vahemere pakti kaudu ka Eesti tudengid võimaluse minna rohkemate riikide koolidesse. „Kui me räägime õpirändest, siis on see kahesuunaline liikumine,“ ütles Toompere.
Paemurru sõnul on Vahemere pakt Euroopale kasulik, sest aitab leevendada Euroopas esinevat tööjõu- ja oskustepuudust, avab uusi turge ja investeerimisvõimalusi ning tugevdab kaubandust ja majanduskoostööd Vahemere piirkonna riikidega. „See ei ole pelgalt ühepoolne abi,“ ütles ta.
Otsus: eksitav. 42 miljardit eurot ei lähe ainult Erasmuse viisadele, vaid on kogu Vahemere pakti kavandatav eelarve. Kuna rahastuse jagunemine valdkondade vahel selgub alles pärast liikmesriikide kokkulepet, ei ole õpilasvahetusprogrammi laiendamisele mõeldud rahastus veel selge.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (21)