Bigbanki peaökonomist Raul Eamets märkis värsket palgastatistikat kommenteerides, et elanikkonna ostujõud kasvab, kuid koos sellega suureneb ka lõhe pealinna ja ülejäänud Eesti vahel, teatab BNS.
«Neljapäeval avaldatud palgastatistika ühelt poolt rõõmustab ja teisalt kurvastab. Kui vaadata Eesti keskmist palka, siis kasvu numbrid on muljetavaldavad. Aastaga kasvas keskmine palk 5,5 protsenti. Rõõmustab see, et palgatõus ületab märgatavalt inflatsiooni, mis tähendab, et meie elanike reaalne ostujõud on tõusnud. Ettevõtjate seisukohast tekitab kiire palgatõus muret, sest tootlikkuse kasvu näitajad ei ole nõnda kõrged,» märkis Eamets.
«Kui kasvanud tööjõukuludele lisada küttekulude tõus ja kallinenud tooraine, saame olukorra, kus meie ettevõtete konkurentsivõime langeb, ja seda kiiresti, eriti välisturgudel. Kuna töötus väheneb ja üldine hõivetase on kõrge, võib prognoosida, et palgatõus jätkub ka lähitulevikus,» jätkas Eamets.
Eametsa sõnul ei üllata enam kedagi, et kõrgeimad palgad on Tallinnas ja madalaimad Valgamaal. Valgamaa palgad moodustavad 64,2% Tallinna omast, sellele järgnevad Jõgevamaa (65,5%) ja Hiiumaa (65,6%). Üheksas maakonnas ei küündi keskmine palk 70 protsendini pealinna tasemest. Tallinnale on palgatasemelt kõige lähemal Tartumaa – 87,5%. «Kui laskuda omavalitsuste tasemele, on erinevus veelgi silmatorkavam: Muhus moodustab keskmine palk 56% Tallinna omast, Loksal ja Rõuge vallas 57,4% ning Lääneranna vallas 59,9%. Sisuliselt on erinevus kahekordne,» ütles Eamets.
«Kui vaadata, kas olukord on aja jooksul paranenud, siis kahjuks mitte. Võtsin vertailukohaks viie aasta taguse olukorra ehk 2021. aasta teise kvartali. Selle perioodi jooksul on palgaerinevus Tallinnaga vähenenud vaid Ida-Virumaal: kui viis aastat tagasi moodustas Ida-Virumaa keskmine palk 68% Tallinna omast, siis selle aasta teises kvartalis oli vastav näitaja 71%. Umbes sama vahe Tallinnaga säilitas Tartu maakond. Ülejäänud piirkondades on lõhe suurenenud. Näiteks viis aastat tagasi moodustas Valgamaa palk 65,7% Tallinna omast, nüüd aga 64,2%,» rõhutas Eamets.
«Kokkuvõtteks: pealinna koonduvad investeeringud, inimesed ja kõrge palgaga töökohad. Tulemuseks on sissetulekute lõhe kasv Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel. Olukorda aitaks tasakaalustada tugev regionaalpoliitika, näiteks Brüsselist NUTS 2 klassifikatsiooni erandite väljakauplemine, kuid tänaseks puudub meil selleks poliitiline tahe, peamiselt ametnike vastuseisu tõttu,» lisas Eamets.