Viimasel ajal sagenenud hübriidrünnakud Ukraina liitlaste vastu näitavad, et ka inimelud on ohus, leiavad kaitseeksperdid.
Venemaa sõda on laienenud ka Ukraina Euroopa liitlaste vastu – Leipzig-Halle lennuväljal leitud ründedroonid on viimane näide. Ukraina kurnamissõda on muutunud Euroopa kurnamissõjaks.
“Venemaa muutub agressiivsemaks ja neil on vaja esiteks siduda lääne ressursse igas mõttes – et siseriiklikult oleks palju probleeme – ja teiseks kindlasti, et loobutaks Ukraina toetamisest. Ja kolmandaks – konkreetsete inimeste ja ettevõtete ründamine – eelkõige need, kes on seotud kaitsetööstusega,” lausus Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi külalisprofessor ning endine kapo peadirektor Arnold Sinisalu.
Sinisalu meenutas Rheinmetalli juhi Armin Pappergeri juhtumit, keda Venemaa plaanis tappa, sest Rheinmetall tarnis Ukrainale laskemoona ja tehnikat.
“Pappergeri ründamise, tapmise katse oli ilmekas näide. Kui Briti peaministri endist kodu üritati põlema panna – riigijuhid on kaitse all. Aga kõiki teisi inimesi ei ole võimalik kaitse alla võtta. Eskaleerumine näitab seda, et Venemaa ei hooli inimestest ja on täiesti loogiline, et ohvreid tuleb,” lausus Sinisalu.
Välisluureamet ütles, et sabotaažiaktide ohule viitasid nad juba eelmisel aastal. Nende läbiviijad ja põhjused on samad ka praegu. Sabotaaž ei muuda ameti hinnangul Venemaa mainet lääneriikide seas ega murra toetust Ukrainale. Valearvestuse, see tähendab võimalike inimohvrite oht, püsib aga endiselt.
“Sabotaažikampaania läbiviijad ja põhjused on jätkuvalt samad ka praegusel hetkel. Nagu ka meie hinnang kampaania tulemuslikkusele – see ei muuda Venemaa mainet lääneriikide seas ega murra toetust Ukrainale. Valearvestuse, see tähendab võimalike inimohvrite oht püsib aga endiselt,” märkis välisluureamet.