Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,8 protsenti.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles, et Eesti toodete ja teenuste väljavedu kasvas eeskätt euroala riikidesse, kuhu eksporditi hinnatõusu mõju arvestamata ehk püsivhinnas üle üheksa protsenti rohkem kaupu ja teenuseid kui aasta varem. Samal ajal kahanes nii väljapoole Euroopa Liitu kui ka Euroopa Liidu euroalavälistesse riikidesse suunatud eksport. Sarnane areng paistab silma ka töötleva tööstuse müügist.

“Eesti kohalike ettevõtete ja majapidamiste nõudlus panustas majanduskasvu ootamatult vähe, eelkõige ettevõtete investeeringute kahanemise tõttu,” lausus Oja. “Samal ajal aga on kasvanud nii ehitusmaht kui ka kapitalikaupade import.”

Ta lisas, et investeeringuid on keeruline jooksvalt täpselt mõõta ning varasematel perioodidel on investeeringute kasvu esialgset hinnangut sageli tagantjärele ülespoole korrigeeritud. Seetõttu pidas ökonomist võimalikuks, et ka teise kvartali investeeringute hinnang kujuneb praegusest positiivsemaks, kui laekuvad uued andmed.

Majapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele kasvasid teises kvartalis aeglasemalt kui esimeses kvartalis. Seda mõjutas Oja sõnul osaliselt hinnakasvu kiirenemine, mida toetas kütusehindade tõus.

“SKP hinnamuutuste arvutamisel lähtutakse sellest, kui palju jooksval perioodil kaupu ja teenuseid tarbitakse. Tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatakse aga eelmise aasta keskmist tarbimist. Seetõttu võivad SKP komponentide hinnamuutused erineda sellest, mida tarbijahinnaindeks näitab,” selgitas ta.

Tegevusalade võrdluses torkab Eesti Panga ökonomisti sõnul silma mõne siseturule suunatud tegevusala oodatust nõrgem areng, mida võib olla mõjutanud kiire hinnakasv, eelkõige kütuste kallinemine. Näiteks kahanes kaubandussektori lisandväärtus aastataguse ajaga võrreldes püsivhinnas kolm protsenti, samal ajal kui jooksevhindades kasvas see ligi 11 protsenti.

“Teise kvartali SKP kasv oli küll aeglasem kui esimese kvartali oma, kuid ettevõtete hinnangud majanduse seisule on muutunud positiivsemaks ja osutavad, et teisel poolaastal kasvab majandus edasi,” tõdes Oja.

Eamets: investeeringud kahanesid teist kvartalit järjest

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets lausus, et majanduskasv oli võrreldes kiirhinnanguga natuke madalam, kuid erinevate sektorite tootmismahtude kasvud toetavad majanduse elavnemist
 
“Positiivne oli eratarbimise kasv ja ekspordi impordi kasv. Negatiivse poole peale jääb investeeringute kahanemine juba teist kvartalit järjest. Esimeses kvartalis kahanesid investeeringud 11 protsenti, teises kvartalis kuus protsenti. Investeeringud on võti tulevaseks majanduskasvuks ja kui erasektor ei investeeri või ei investeeri Eestisse, siis ei ole tuleviku kasvu ka millelegi ehitada,” nentis Eamets.
 
Positiivseks pidas ta ka seda, et töötlev tööstus andis majanduskasvu suurima panuse ning kasvu panustas ka ehitussektor. Kaubandus näitas aga teises kvartalis jätkuvalt miinust, kuigi juuni andmed  jaekaubanduse mahtude kasvu kohta annavad põhjust vaoshoitud optimismiks. 
 
“Teatud selginemise terve aasta majanduskasvu ja inflatsiooni toob kahtlemata sügis ja eriti talv, kui selgub, milliseks kujunevad reaalsuses energiahinnad. Loodame, et positiivsed sõnumid jätkuvad,” ütles Eamets.

Uusküla: edasiminek ehituses teeb rõõmu

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et vaadates tegevusalade majanduskasvu näitajaid, võib öelda, et majandus on tõusuteel.

“Enamik majandustegevusalasid, 12 sektorit 19-st on kasvamas. Majanduskasvu vedasid just traditsioonilised majandusvaldkonnad nagu töötlev tööstus, põllumajandus ja ehitus. Negatiivse poolepealt panustasid kinnisvaraalane tegevus ning ka info ja side,” lausus ta.

Rõõmu teeb Uusküla sõnul edasiminek ehituses, kus on olnud väga keerulised ajad ning baastase on pikalt olnud madal. Negatiivse poole pealt on aga panustamas valdkonnad, mida on peetud oluliseks uue majanduse kasvumootoriks ehk langenud on kinnisvaraalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus, kunst, meelelahutus ja vaba aeg ning ka kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus.

“Negatiivselt, küll väga väikesel määral, on panustanud ka info ja side valdkond. Vahepealset kõrget taset on keeruline hoida. Seal on ka hõive kahanemas juba mõnd aega,” tõdes Uusküla.

Luminori peaökonomist lisas, et Eesti majanduskasvu väljavaade on selleks ja järgmiseks aastaks jätkuvalt positiivne. Pikaajalise kasvu potentsiaal on aga nõrk, sest investeeringud on jätkuvalt madalal tasemel.

“Puudu on investeeringutest, mis tõstaks Eestis tootlust, need oleks pikaajalise majanduskasvu võti. Samuti on jätkuvalt negatiivselt panustamas välisnõudlus, hoolimata sellest, et meie kaubanduspartneritel ja potentsiaalsetel kaubanduspartneritel ei lähe halvasti,” lausus Uusküla.

Eesti majanduskasvu väljavaade on paranenud

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi välja, et Eesti majandus on tänavu korralikku kasvu näidanud, sest aasta esimese poole kasv 2,3 protsenti on väga hea tulemus.

“Samas, kuigi lisandväärtus suurenes enam kui pooltes tegevusalades, tuli esimesel poolaastal veidi üle poole kasvust töötlevast tööstusest. Suurem mõju oli veel põllumajandusel, ehitusel ning haldus- ja abitegevustel. SKP kasvu pidurdasid enim aga info ja side, energiatootmise ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse langus,” rääkis Mertsina.

Ta lisas, et tööstusettevõtete hinnang tellimuste ja tootmise kasvu väljavaate kohta on paranenud ning ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab majandustegevust, on langenud alla pikaajalist keskmist.

Vaatamata Eesti ekspordihindade ja tööjõu ühikukulu kiirele kasvule on Eesti ekspordisektor suutnud oma müügimahtu suurendada.

“Samas on kaupade ja teenuste eksport tervikuna kasvanud impordist aeglasemalt, mis on suurendanud väliskaubanduse puudujääki ja see on omakorda olnud piduriks majanduskasvule. Küll aga tuleks arvestada, et paranenud välisnõudlus ja eksporditellimused ei mõjuta ainult vahetult eksportivaid ettevõtteid, vaid ka nendega seotud tarneahelat – nii kodu- kui ka välismaist,” sõnas Mertsina.

Swedbanki peaökonomist märkis, et kuigi hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtus vähenes aasta esimesel poolel ligi kolmprotsenti ning languses olid nii esimene kui ka teine kvartal, on eratarbimine korralikku kasvu näidanud. Teises kvartalis suurenes selle maht 1,6 ja aasta esimesel poolel 2,7 protsenti.

“Kui jätta kõrvale varude muutuse tugev mõju, andis eratarbimine suurima panuse aasta esimese poole majanduskasvu. Tarbimise kasvu näitavad ka Swedbanki kaardimaksed. Majapidamiste ostujõud on tänavu küll suurenenud ja kindlustunne paraneb, kuid jätkuvalt on pessimistlikuma vaatega inimesi rohkem kui neid, kes näevad olukorda helgemates toonides,” ütles Mertsina.

Aasta esimesel poolel suurenesid ootuspäraselt vaid valitsemissektori investeeringud, kuid ettevõtete ja majapidamiste investeeringud jäid mõlemas kvartalis langusesse. Aasta esimesel poolel suurenesid ootuspäraselt vaid valitsemissektori investeeringud ja sellele on suurim mõju Mertsina sõnul olnud investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.

“Samas on majapidamiste ja ettevõtete laenuportfellid teinud tugeva kasvu ning nende kindlustunne on tasapisi kosumas. See viitab ka erasektori investeeringute väljavaate paranemisele,” lisas ta.

Valitsemissektori tarbimiskulutused on tänavu esimesel poolel kasvanud püsivhindades 2,4 protsenti ja selle sektori panus majanduskasvu on siiani jäänud oodatust veidi nõrgemaks. Küll on aga valitsus plaaninud oma kulutusi ja investeeringuid, eriti kaitsesse ja taristusse, suurendada.

Mertsina ütles, et majanduskasv peaks aasta teisel poolel püsima mõõdukalt tugev ning seda toetavad nii era- kui valitsussektori tarbimine, valitsussektori investeeringud ja paranenud välisnõudlus.

“Praegu avaldatud SKP numbrite järgi võib Eesti tänavune majanduskasv tulla meie viimati prognoositud kahest protsendist isegi veidi tugevam, kuid täpsustame seda novembris oma järgmises majandusprognoosis,” lisas Swedbanki peaökonomist.