Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) kommunikatsioonijuht Kerly Virk teatas sotsiaalmeedias, et asutus muudab oma kommunikatsioonipõhimõtteid – edaspidi hakkab asutus keskenduma vähem nii tseremoniaalsete ürituste kui ka uute hangitud varustuselementide kajastamisele.
“Üks oluline muutus puudutab seda, mida me tähistame ja millest räägime. Varem tähistasime uute hoonete, süsteemide ja võimekuste iga etappi tseremooniatega – lindi lõikamise, suupistete ning kogu juurdekuuluva pidulikkusega. Praegusel ajal ei tundu see lihtsalt kohane: me valmistume sõjaks ning iga euro puhul peame küsima, kas see aitab tegelikult meie kaitsevõimet tugevdada,” kirjutas Virk sotsiaalmeedias.
“Veel üks oluline põhimõte: iga uus hoone ja varustuselement on vajalik pusletükk, kuid üks tükk ei moodusta veel tervikpilti. Seetõttu tahame edaspidi rääkida siis, kui midagi tõeliselt olulist on saavutatud – kui oleme välja arendanud võimekuse, mis muudab Eesti päriselt tugevamaks ja aitab tal end kaitsta. Mitte rääkida vähem, vaid keskenduda rohkem asjadele, millel on tervikuna päriselt mõju,” lisas ta.
ERR uuris sel nädalal tohutusse skandaali sattunud asutuselt, kas kaitsekulutuste kasvades ei muuda kommunikatsiooni vähendamine avalikkusel raskemaks aru saada, kuhu raha läheb ja mida selle eest saadakse.
Virk selgitas, et asutus hindas ümber senise kommunikatsioonipraktika, kus liiga sageli oli avaliku kommunikatsiooni keskmes mõni tseremoniaalne sündmus, kuigi tegelikku sõjalist võimet selle “üksikühiku” tulemusel veel kaitseväele tekkinud ei olnud.
“Kui saabub vaid üks osa suuremast süsteemist, ei tähenda see veel, et kaitseväel on olemas toimiv võime, mida saab sõjalises mõttes kasutada. Liiga varajane pidulik kommunikatsioon võib aga jätta avalikkusele petliku mulje, et võime on juba saavutatud. Nii seome edaspidi suurema avaliku kommunikatsiooni eelkõige reaalselt saavutatud võimega,” ütles Virk.
Ta tõi näite, et edaspidi ei saada asutus pressiteadet, kui Kõpu radaritorn on valmis, vaid teatab selle valmimisest siis, kui selle radar reaalselt töötab. “Me ei tee meediaüritust, kui sadamasse jõuavad Iris-T patareid, vaid räägime võimest siis, kui kaitsevägi on saanud esmase teadmise, kuidas sest süsteemist päriselt ka “pauku” teha,” märkis Virk.
“Miks nii? Sest kaitsevõime on tegelik vaid siis, kui meie kaitsevägi saab neid võimeid oma töös päriselt juba kasutada. See ei tähenda, et vaheetapid oleksid ebaolulised või et ehitajaid nt sarikapeoga ei tunnustataks,” lisas ta.
Kommunikatsioonijuht märkis, et suurem avalik kajastus kaasneb terviklikumalt edaspidi siis, kui pusletükid moodustavad piisava terviku.
“RKIK-i kommunikatsiooni teravik saab olema mitte hankeprotsessi lõpufinaalil, vaid selle algusel, kus võtame eesmärgiks julgustada proaktiivse kommunikatsiooniga ettevõtteid hangetel osalema, suurendame konkurentsi ja saame seeläbi loodetavasti ka rohkem häid pakkujaid oma hangetesse. Selle kõige kõrval soovime pilti tuua hoonete, süsteemide ja muu hangitu kõrval ennekõike RKIK-i inimeste aastatepikkuse töö hangete planeerimisel, läbiviimisel, läbirääkimistel, lahenduste otsimisel ja tulemuseni jõudmisel,” rääkis Virk.
“Ja oluline on ka laiem põhimõte, et ajal, mil valmistume sõjaks, ei ole “pidev pidutsemine” meie hinnangul kohane. Vaatame kriitiliselt seda, millele kulutame oma aega, raha ja tähelepanu,” lisas ta.
Virk rõhutas, et kommunikatsiooni asutus koomale ei tõmba.
“Küll kahandame oluliselt praktikat, kus kommunikatsiooni keskmes on kõiksuguste vaheetappide pidustuste, avamisürituste ja lindilõikamise tseremooniad. Ja selle asemel võtame fookusesse klassikalise meediasuhtluse kirjeldades ennekõike seda tööd, mida RKIK iga päev teeb – hangib võimeid kaitseväele, et saaksime sõja võita,” lisas ta.
Prokuratuur algatas teisipäeval kaitseministeeriumi haldusala uurimiseks kriminaalmenetluse, mis puudutab nii käesoleva kui ka möödunud aasta riigikontrolli auditites käsitletud asjaolusid, mis puudutasid suures osas hangitud varustuse üle arvestuse pidamist.
Kolmapäeval ilmnes, et Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtjatele, kes polnud väidetavalt varem ühtegi mürsku müünud.
Kaitseminister Hanno Pevkur teatas kolmapäeval, et astub ametist tagasi.