
Teisipäeval, 1. septembril valdas tunne, nagu oleks aastavahetus. Seda see uue kooliaasta algus tähistabki. Kalendris on sellel lausa nimi – teadmiste päev, ühtlasi riiklik tähtpäev ja lipupäev. Linna-, alevi- ja külatänavad täituvad laste ja noorte inimestega. Koolid avavad uksed. Saalides lauldakse Eesti ja koolide hümne. Õpetajatele tuuakse lilli, esimesse klassi minejad saavad aabitsa ja teklid pähe.
Pidulik traditsioon pärineb aga hoopis 1935. aasta Nõukogude Liidust ja kinnistus Eestis ning teistes Nõukogude Liidu vabariikides ning piiritagustes vasallriikides pärast II Maailmasõda. Kooliaasta ühine algus 1. septembril on üks vähestest nõukogude okupatsiooniajast üle võetud ja tunnustatud tähtpäevi. Sel päeval on ühtlasi religioosne taust. Nimelt tähistab vene õigeusu kirik oma kalendri järgi kirikuaasta algust. On kuidas on, „kõik on uus septembrikuus“. Nii kõlab Olivia Saare tuntud lasteluuletuse „Üks tähtis kuu“ lõpurida, millest on saanud tavakeeles fraseologism.
