1941. aasta augusti lõpp muutis Tallinna ümbruse metsad ja külavaheteed veristeks lahinguväljadeks. Sadamast laevadest maha jäänud Punaarmee üksused püüdsid meeleheitlikult maad mööda idasuunas murda, sattudes vastamisi äsja moodustatud omakaitse rühmadega.
Mis tegelikult juhtus nende tagaajamiste ja kokkupõrgete käigus Jälgimäe ja Murimäe kandis ning miks erinevad mälestused ja arhiivimaterjalid sündmusi nii vastandlikult kirjeldavad? Artiklis vaadeldakse üksikute meeste valikuid, eksimusi ja saatusi selle segaduse keskel.