Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos tühistas reedel visiidi kandidaatriiki Serbiasse, kuna riigi valitsus viis eelmisel nädalal surnud sõjakurjategija Ratko Mladići säilmed lennukiga Belgradi, kus talle korraldatakse eeldatavasti suurejoonelised matused.
“Tema surmaga kaasnev ülistamine on vastuolus väärtustega, millele tugineb Euroopa Liiduga ühinemise teekond. See teekond nõuab minevikuga silmitsi seismist, tõelist leppimist ja sõjakuritegude ohvrite austamist,” kirjutas Kos sotsiaalmeedias.
“Meie ühise tuleviku aluseks olevate väärtuste üle ei tingita. Sellest tulenevalt otsustasin praegu kavandatud visiidi Serbiasse ära jätta,” lisas Kos.
Aastatel 1992–1995 toimunud Bosnia sõja ajal toime pandud genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest süüdi mõistetud Mladić suri eelmisel nädalal 84-aastaselt Haagis asuvas ÜRO kinnipidamiskeskuses.
Mladići säilmed toodi neljapäeval valitsuse lennukiga Hollandist Haagist Serbiasse.
Allika teatel viibisid lennukis ka Serbia justiitsminister Nenad Vujić, Mladići poeg Darko ning endised sõjaväekaaslased. Uudiste kohaselt viidi surnukeha lahkamiseks Belgradi sõjaväehaiglasse.
Serbia armee sõdurid kandsid riigilipuga kaetud Mladići kirstu lennukist väikebussi. Tseremooniat kandis otse üle valitsusmeelne telekanal Informer.
Paljud serblased peavad Mladićit kangelaseks
Neljapäeval varem teatas Serbia president Aleksandar Vučić ajakirjanikele, et ÜRO kohus loovutas Mladići surnukeha pärast tema surma sealses haiglas.
Vučići sõnul teeb Mladići perekond matuseplaanid teatavaks lähipäevil. Valitsusmeelse meedia teatel toimub laupäeval sõjaväeline mälestustseremoonia ning esmaspäeval matused.
Vučić prognoosis, et matustele võib koguneda suur hulk Mladići austajaid. Paljud serblased peavad teda kangelaseks, ehkki ÜRO tribunal mõistis ta süüdi genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes.
Pärast Mladići surma eelmisel neljapäeval korraldasid tuhanded serblased tema auks mälestusüritusi ja marsse. See tõi kaasa hukkamõistu pingelises piirkonnas, mis on enam kui kolmkümmend aastat pärast sõda endiselt etniliselt lõhestunud. Sõda algas, kui Bosnia serblased võtsid oma riigi loomiseks kontrolli alla suured maa-alad riigi territooriumist.
EL hoiatab Serbiat Mladići ülistamise eest
Sõja ajal Bosnia serblasi toetanud Serbia taotleb ametlikult Euroopa Liidu liikmesust, kuid on oma toonase sõjalise rolli hindamisel jäänud tõrksaks.
Vučić süüdistas eelmisel nädalal Läänt ja Haagi tribunali selles, et kuritegudes süüdistatakse vaid serblasi, samas kui serblastest ohvrid pole õiglust saanud. Samuti heitis ta kohtule ette ebatsiviliseeritud käitumist, kuna Mladićit ei vabastatud humanitaarkaalutlustel, et ta saaks kodus surra.
EL-i laienemisvolinik hoiatas, et sõjakurjategijate ülistamisel ei ole kohta ei ELi liikmes- ega kandidaatriigis.
Srebrenica veresaun oli Euroopa esimene ametlikult tunnustatud genotsiid pärast Teist maailmasõda. ÜRO poolt moslemitele turvaliseks paigaks kuulutatud Srebrenica vallutasid serblased, kes sundisid mehi ja poisse lahti riietuma, hukkasid nad ning lükkasid buldooseritega ühishaudadesse.
Mladić oli Bosnia sõja üks kurikuulsamaid isikuid. Enne USA vahendatud rahulepingu sõlmimist 1995. aastal nõudis konflikt enam kui 100 000 inimese elu ja jättis üle miljoni inimese kodutuks.
Mladići süüdimõistmine sõjaaegsete tapmiste eest endise Jugoslaavia lagunemisel pärast kommunismi langust tõi talle rahvusvahelises ajakirjanduses hüüdnime Bosnia lihunik.
Euroopa Liiduga soovivad liituda kuus Lääne-Balkani riiki – Albaania, Bosnia, Serbia, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Kosovo. Riigid asuvad liitumisprotsessi eri etappides.