Ehkki kooliaasta on alanud, ei ole kõik kevadel põhikooli lõpetanud noored, kelle tase jääb allapoole gümnaasiumisse või kutsekooli pääsemise piiri, leidnud endale kohta ettevalmistavas õppes. Haridusministeerium alles kaardistab, kui palju on eri omavalitsustes lisakohti tarvis.
Sellel aastal hakkas kehtima edasiõppimise kohustus kõigile põhikooli lõpetanud noortele, kuid Pärnus oli 1. septembri seisuga 82 õpilast jätkuvalt ilma õppekohata.
Pärnu abilinnapea Ene Täht pöördus murega haridusministeeriumi poole, sest tegu polnud tavapärase vastuvõtuprotsessi tulemusel ajutiselt koolikohata jäänud noortega, vaid õppijatega, kes vajavad õpingute jätkamiseks lisatuge.
“Nende hulgas on pea ühe rühma jagu hariduslike erivajadustega noori, ühe rühma jagu vähese eesti keele oskusega Ukrainast saabunud õpilasi ning madala õpimotivatsiooniga noori, kelle edukas jätkamine eeldab paindlikumaid õppevorme ja suuremat individuaalset toetust,” selgitas Täht haridusminister Kristina Kallasele saadetud pöördumises.
Selleks, et neile õpilastele koht leida, vajab Pärnu veel vähemalt kahe ettevalmistava rühma avamist Pärnumaa hariduskeskuses ning taotleb selleks haridusministeeriumilt lisaraha.
Täht märkis, et ilma selleta ei ole võimalik noortele piisaval hulgal neile sobivaid õppekohti pakkuda.
“See tähendab, et päris suur osa noortest võib jääda olukorda, kus neil lasub seadusest tulenev õppimiskohustus, kuid piirkonnas puudub nende vajadustele vastav õppekoht või tugimeede selle kohustuse täitmiseks,” sõnas abilinnapea, kelle sõnul peab õppimiskohustust toetama kättesaadavate õppekohtade, vajalike tugiteenuste ning piisavate ressurssidega.
Haridusministeerium möönis, et Pärnu ei pruugi olla ainus koht, kus sellise probleemiga silmitsi seistakse.
“Sarnaseid vajadusi võib selguda ka teistes piirkondades, mistõttu täpsustub tervikpilt lähiajal koos koolide ja omavalitsustega,” lausus ministeeriumi nõunik Elo Eesmäe ERR-ile.
Ta lisas, et praegu kaardistab ministeerium koos kohalike omavalitsuste ja koolidega, kui palju noori vajab ettevalmistavas õppes lisakohti ning millised on võimalused nende loomiseks.
“Me ei oota selleks 10. septembri andmeid, vaid tegeleme lahenduste leidmisega jooksvalt,” kinnitas Eesmäe.
Pärnu puhul on vajadus täiendavate kohtade järele Eesmäe kinnitusel haridusministeeriumile teada ning ministeerium arutab koos Pärnu hariduskeskusega, kuidas vajalikud õppekohad tagada.
“Tänaseks on Pärnu koolikohata laste arv ka vähenenud poole võrra,” lisas nõunik neljapäeval.
Koolid peavad oma andmed Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) edastama 10. septembriks ning pärast seda tekib selge ülevaade neist, kes on õppimisest kõrvale jäänud. Seejärel tuleb omavalitsuse spetsialistidel iga noorega hiljemalt 1. novembriks ühendust võtta ja talle individuaalne lahendus leida.
Varem on haridusministeerium ERR-ile öelnud, et on valmis veel septembriski nii kutse- kui ka ettevalmistavasse õppesse uusi õppekohti looma.
Ettevalmistavat õpet puudutavat seaduseelnõu ette valmistades hindas haridusministeerium, et ettevalmistava õppe sihtrühm on umbes 800 õpilast.