Eesti on rasvunud täiskasvanute osakaalult Euroopa viies riik, selgub Eurostati 2025. aasta andmetest.
Euroopa Liidus oli 2025. aastal 18-aastastest ja vanematest inimestest 16,3 protsenti rasvunud, mis tähendab, et nende kehamassiindeks (KMI) oli 30 või kõrgem.
Kõige rohkem oli rasvunuid Maltal (26,6 protsenti), järgnesid Läti (24,6 protsenti), Soome (23,2 protsenti), Iirimaa (22,1 protsenti) ja Eesti (22,0 protsenti).
Kõige vähem rasvunuid oli Itaalias (7,0 protsenti), Kreekas (12,8 protsenti) ja Rumeenias (12,9 protsenti).
Lisaks oli 35,4 protsenti Euroopa riikide elanikkonnast ülekaalulised ehk pre-rasvunud, nende kehamassiindeks jäi vahemikku 25–30 protsenti.
Kokkuvõttes oli rohkem kui pool Euroopa elanikkonnast ülekaaluline – kas rasvunud või pre-rasvunud.
Normaalse kehakaaluga oli Eurostati andmetel 46,4 Euroopa täiskasvanutest, sealhulgas 39,8 protsenti meestest ja 52,5 protsenti naistest.
Mehed olid ülekaalulised tõenäolisemalt kui naised. Rasvunud meeste määr oli 17,4 protsenti ja selliseid naisi oli 15,3 protsenti.
Lisaks oli 41,9 protsenti meestest pre-rasvunud, samal ajal kui naistest kuulus sellesse kategooriasse 29,3 protsenti. Seevastu alakaalulisus oli sagedasem naiste seas (2,9 protsenti) kui meeste seas (1,0 protsenti).
Rasvumise määr arvutatakse kehamassiindeksi (KMI) põhjal. KMI saamiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites.
ERR teadusportaal Novaator kirjutas juulis Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste uuringule viidates, et möödunud aasta seisuga olid Eesti täiskasvanutest ülekaalulised enam kui 60 protsenti, kellest omakorda 26 protsenti olid rasvunud. Rasvumine ja ülekaalulisus ei ole probleemiks ainult neile inimestele endale, vaid tekitab lisakulu ka ühiskonnale, selgu TAI uuringust.