Eurostati 2025. aasta andmed näitavad, et Eesti kuulub rasvunud täiskasvanute osakaalu poolest Euroopa esiviisikusse. Eestis oli rasvunud 22 protsenti vähemalt 18-aastastest elanikest.
Euroopa Liidus tervikuna oli rasvunud 16,3 protsenti täiskasvanutest. Rasvumiseks loetakse olukorda, kus inimese kehamassiindeks ehk KMI on 30 või kõrgem.
Kõige suurem oli rasvunud täiskasvanute osakaal Maltal, kus sellesse kategooriasse kuulus 26,6 protsenti elanikest. Maltale järgnesid Läti 24,6, Soome 23,2, Iirimaa 22,1 ja Eesti 22 protsendiga.
Kõige väiksem oli rasvunud täiskasvanute osakaal Itaalias, kus vastav näitaja ulatus seitsme protsendini. Järgnesid Kreeka 12,8 ja Rumeenia 12,9 protsendiga.
Rasvumisele lisaks oli 35,4 protsenti Euroopa Liidu täiskasvanutest ülekaalulised ehk rasvumiseelses seisundis. Nende kehamassiindeks jäi vahemikku 25–29,9. See tähendab, et rasvunud ja ülekaalulised inimesed moodustasid kokku rohkem kui poole Euroopa täiskasvanud elanikkonnast.
Normaalkaalus oli Eurostati andmetel 46,4 protsenti Euroopa täiskasvanutest. Meeste seas oli normaalkaalus 39,8 ja naiste seas 52,5 protsenti.
Ülekaalulisus oli meeste hulgas märgatavalt levinum kui naiste seas. Rasvunud oli 17,4 protsenti meestest ja 15,3 protsenti naistest. Rasvumiseelsesse kategooriasse kuulus meestest 41,9 ning naistest 29,3 protsenti.
Alakaalulisus oli seevastu sagedasem naiste hulgas. Alakaalulisi oli 2,9 protsenti naistest ja üks protsent meestest.
Rasvumise hindamisel kasutatakse kehamassiindeksit, mille arvutamiseks jagatakse inimese kehakaal kilogrammides tema pikkuse ruuduga meetrites. KMI 25–29,9 viitab ülekaalule ning näit 30 või rohkem rasvumisele. KMI ei anna siiski täielikku ülevaadet inimese tervislikust seisundist, sest ei arvesta näiteks lihasmassi, kehaehitust ega rasvkoe paiknemist.
Ka Eesti varasemad uuringud on näidanud probleemi tõsidust. ERR-i teadusportaal Novaator kirjutas Tervise Arengu Instituudi teadlaste uuringule viidates, et ülekaalulised olid enam kui 60 protsenti Eesti täiskasvanutest ning rasvunud 26 protsenti.
Uuringute näitajad võivad erineda andmete kogumise aja, valimi ja kasutatud metoodika tõttu, kuid üldine suund on selge: ülekaalulisus ja rasvumine puudutavad Eestis väga suurt osa täiskasvanud elanikkonnast.
Tegemist ei ole ainult inimese välimust või isiklikke valikuid puudutava küsimusega. Rasvumine suurendab mitme kroonilise haiguse tekkimise ohtu ning kasvatab tervishoiule ja kogu ühiskonnale langevaid kulusid. Seetõttu vajab probleem lisaks inimeste teadlikkuse parandamisele ka paremaid võimalusi tervislikuks toitumiseks, regulaarseks liikumiseks ja õigeaegse professionaalse abi saamiseks.
Related
Post navigation