Marika Vaariku olulisus Eesti teatris ei seisne ainult selles, et ta on väga hea ja pika kogemusega näitleja. Olulisem tundub, et ta esindab teatris teatavat hoiakut – temas on küsimus, mitte kõhklus, vaid soov otsida vastust, mitte rahuldada esmase arvamusega, vaid süüvida, kaaluda, vaadata teise nurga alt ning katsetada. Temas on huvitav pinge pideva enesekahtluse ja suure riskivalmiduse vahel.
