«Õige uhhaa peab keema vaiksel tulel ilma kaaneta,» õpetas Möller. «Pead-jalad lihast eraldi, sest pead-jalad annavad õige uhhaa. Pange potti, kaks tundi unustage ära, minge üldse minema. Kalaliha on teine asi, sellega tuleb ettevaatlikult ümber käia, korraks kuuma anda.»
Probleem oligi selles, kuidas maitsmisjärjekorras kalaliha õigel ajal kuumaks ajada, et tulemus oleks parim. Võistkondi, kes oma supikaussidega viieliikmelise žürii ette astusid, oli osalemas kümme. Žüriis, teadagi, olid teiste hulgas ka Vladislav Koržets ja Inga Lunge.
Siis oli veel aga teadmata, et tänavuse parima uhhaa keedab kokku Pihuste külaselts, kes ühe liikme Sten Kallari sõnutsi tuli lihtsalt pulli tegema. Pihuste küla asub Mehikoorma kõrval.
«Meie supp on omalooming, mitte kunagi polnud nende komponentidega teinud, mõtlesime proovida, ühes naabritega kokkame kogu aeg,» ütles Kallari. «Valget kala oli mitmel moel, meie tegime krõbedad mahlased kalafrikadellid, hapususe saamiseks panime punast sõstart, siis oli fritud kappar ja suitsutatud hapukoor väikse sutsuna peal.»
Auhinnaks võidetud 3000 eurot väärt sauna ei pea jagama, sest külas on tiigiga külaplats, kõrval veel järv. Saun jääb küla keskel ühiskasutusse.
Aga siiski veel Maie Mölleri õpetussõnu uhhaa keetmise kohta: «Ei tohi üle pingutada, kui kartul sees, on juba kalasupp. Sibul, till ja kalad. Aga sibul keeb koorega, sibul käib ju puljongisse alati koos koortega, küüslauk ka. Kui on hea kala, et silme ees veel elab, seda vähem pane potti muud. Kui on mudakala, siis pits viina ka sisse lõpus ja saab imehea.»