Ameerika kirjanik ja ajakirjanik Rose Horowitch näeb lugemisharjumuse kahanemises enamat kui raamatumüügi või kooliprogrammi muret. Tema meelest muudab üleminek pikalt tekstilt lühivideole, postitusele ja tehisaru loodud kokkuvõttele ka seda, kuidas inimesed mõtlevad, keda nad usaldavad ning millist poliitilist keelt nad eelistavad. Donald Trump pole selles loos mitte üksnes poliitik, vaid kirjaoskusejärgse ehk postliteraalse retoorika kõige reljeefsem kehastus.
Ameerika ei ole enam kirjaoskamatu, vaid «postliteraalne» – ajastul, kus teksti on rohkem kui kunagi varem, kipub kaduma just võime sellega süvitsi tegeleda. Rose Horowitchi The Atlanticus ilmunud essee seob Aleksandria raamatukogu hääbumise tänase digikultuuriga, kus raamatute asemel vormivad mõtlemist lühivideod, platvormid ja tehisaru.
Mis juhtub demokraatiaga, kui pikk argument asendub lööklausetega ja poliitikat tehakse sekundaarse suulisuse reeglite järgi? Ning kas lugemine võib muutuda väikese vähemuse nišihobiks, millest sõltub siiski ühiskonna vaimne vastupidavus?