Siseministeerium muutis oma algset otsust, millega politseinikud ei peaks enam käima kodus kukkunud eakaid püsti aitamas, jättes selle kiirabile ja sotsiaaltöötajatele ning teatas nüüd, et jätkab siiski ajutiselt töötundide-välisel ajal selle osutamist. Siseministeeriumi otsus selle teenuse osutamisest loobuda oli tulnud kohalikele omavalitsustele ja sotsiaalministeeriumile ootamatult.
Alates 1. septembrist peavad kodus kukkunud eakaid aitama kiirabi ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Nii sotsiaalministeerium kui ka omavalitsused leiavad, et nad ei suuda siseministeeriumi seatud kohustust täita. Seda enam, et vananeva elanikkonnaga tuleb aina rohkem ette, et kodus kukkunud inimene ei saa ilma kõrvalise abita püsti.
Eesti linnade ja valdade liidu juhi Veiko Luhalaiu sõnul tuli siseministeeriumi otsus väga ootamatult: “Mina kuulsin kohtumisel sel nädalal siseministriga, et teema on ministeeriumidel umbes kümme aastat laual olnud. Esimest korda omavalitsustega kuulsime seda eelmisel aastal maikuus. Ja nüüd nende läbirääkimiste käigus jõudsime selleni, et meil ei ole ühtegi lahendust veel. Aga siseministeerium teatas, et 1. septembrist ta lõpetab ära. Nüüd ongi kõige absurdsem see, et me teadsime, et see teema on õhus, aga nii värske lõpp – vot see tuli meile üllatusena. Tõenäoliselt tuli see üllatusena ka sotsiaalministeeriumile, sest nad istusid samade teemadega meil laua taga.”
Ühiselt telliti analüüs, mis valmis selle aasta mais, rääkis sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov. Tema sõnul olnuks loogiline teha tulemuste põhjal uued kokkulepped ning leida lahendus, kuid tõdes, et see etapp jäi vahele.
“Sel põhjusel oligi see siseministeeriumi otsus meie hinnangul natukene rutakas, kuna ühelt poolt otsustati, et PPA enam kukkumistele ei reageeri. Teisalt toimivat lahendust alternatiivina pakkuda ei ole,” ütles Vseviov.
Omavalitsuste roll oleks ennekõike kukkumisi ennetada. Analüüsist selgus, et pea 40 protsenti kukkumistest olid korduvad – ehk kus politsei oli käinud mitu korda samas kodus sama inimest üles aitamas. Nii Luhalaid kui Vseviov nentisid, et kui see info liiguks kuidagi politseilt kohalikule omavalitsusele, saaks kohe politsei koormust alla.
Siseministeeriumi asekantsleri Tuuli Räime sõnul ongi liigne koormus ja ressursipuudus üks põhjus, miks selline otsus tehti.
“Politsei ressurss on piiratud. Kui politsei tegeleb sotsiaalse abi väljakutsetele reageerimisega, siis võib juhtuda, et kuhugi mujale, kus ta kindlasti peab olema, on tal keerulisem jõuda. On kaks teemat. Üks on pädevus hinnata inimese terviseseisundit. Teine on see, et me ei pea õigeks, et relvastatud politseipatrull on vaikimisi kõige esimene reageeriv ressurss. Seepärast oleme need otsused teinud,” rääkis asekantsler.
Räim rõhutas, et probleemile tuleb lahendus leida. Ta lisas samas, et kuna see puudutab sotsiaalvaldkonda, siis vastutavad eelkõige sotsiaal- ja regionaalministeerium koostöös linnade ja valdade liiduga. Siseministeerium näeb ennast pigem partnerina, märkis Räim.
Tõsiasi on aga see, et kohalikud omavalitsused ei suuda praegu veel kogu koormust enda peale võtta. Luhalaiu sõnul valmistavad muuhulgas muret isiku- ja terviseandmete kaitse, võimetus hoida kõikides omavalitsustes sotsiaaltöötajat ööpäevaringselt valves ning nende puuduv luba murda lahti koduust.
Räime sõnul pakub siseministeerium murele ajutist leevendust: “Tööajal ehk esmaspäevast reedeni kella üheksast viieni korraldab abistamist omavalitsus – väljaspool tööaega praegu jätkavad reageerimist riiklikud operatiivressursid, kas siis kiirabi, politsei või pääste.”