Eesti on esimene ja seni ainuke läbinisti e-riik, mis on seetõttu ka eriliselt tundlik digitaalses maailmas toimuvatele muutustele ning peab sellega seonduvaid riske võtma eriti tõsiselt, kirjutab Jüri Vlassov.
Küsimusele “Kelle poiss sa oled?” on pidanud ühel või teisel moel on pidanud vastama paljud minuvanused oma lapsepõlves. Küsija ette oli sattunud põngerjas, kes ilmselgelt iseenda eest veel vastutada ei saa ning n-ö allkirjaõiguslik ei ole. Küsimuse abil tuvastas küsija, kelle sõnumit laps edastas või kelle ülesannet täitis. Kui selgus, et alaealine väljendas mingit omaenda mõtet või eesmärki, siis vajas see juba täiendavat selgitamist ning täiskasvanupoolset verifitseerimist.
Kui füüsilises maailmas on tegutseja sinu ees, siis digitaalses maailmas see nii ei ole. Seetõttu tuleb astuda samm tagasi ning esmalt küsida “Viimse reliikvia” stiilis: “Oled sa tont või inimene?”.
“Kratid on võimelised kasutama arvuteid samamoodi nagu inimesed ning neile saab anda ülesandeks peaaegu kõike.”
Cloudflare statistika kohaselt on juba praegu kümnest veebikasutajast kuus robotid/kratid/TI-agendid. Lähemate aastate jooksul muutub see suhtarv veelgi enam robotite kasuks. Kratid on võimelised kasutama arvuteid samamoodi nagu inimesed ning neile saab anda ülesandeks peaaegu kõike alates info kogumisest ja analüüsimisest kuni äri juhtimise ja maksude deklareerimiseni.
Selleks, et meil oleks võimalik küsida kelle oma sa oled, peab meil kõigepealt olema võimalik aru saada, kes või mis sa oled. Vaja on teha vahet, kas digitaalne internetis tegutseja on füüsiline inimene või robot. Kui tuvastamine ja vahetegemine on võimalik, siis saab astuda järgmise sammu ja tuvastada kelle oma see tegutseja on.
Küsimused, kes või mis sa oled ja kelle oma sa oled, on need, millele peaks vastama Eesti.ai egiidi all välja pakutud krati registreerimise/digiklooni initsiatiiv.
Tegemist ei ole krattide inimeseks tunnistamise projektiga, inimõiguste ja -vabaduste laiendamine robotitele oleks kogu inimkonna (ÜRO?) tasandi küsimus, mitte ühe kuitahes suurepärase rahvusriigi otsus.
Sotsiaalmeediast on olnud näha, et juba praegu on mõned kasutajad andnud TI-agentidele kasutada enda isikliku digitaalse identiteedi. See pole hea mitmel põhjusel, alates isikliku allkirjaõiguse enda valdusest ära andmise juriidilisest küsitavusest kuni selleni, et masin võib sinu sertifikaate ja PIN-koode kasutades teha kasu asemel ka kahju. Näiteks abielluda või lahutada, müüa su auto ning kanda kogu su raha pangast oma aru järgi laiali. Seda kõike masina kiiruse ja efektiivsusega.
Krati tuvastamine ning selle tegutsemisvabaduse kontrollimine ja piiramine aitab selliseid riske maandada.
Roboti registreerimine on nagu lemmikloomale nimelise kaelarihma või kiibi panemine. Kui koer hammustab möödakäijat, on kahjude eest vastutav koera omanik. Omanik tuvastatakse kaelarihmal või kiibil oleva informatsiooni abil.
Krati tuvastamise ning füüsilisest inimesest eraldamise võimalus teeb kratid Eesti e-riigi jaoks “nähtavaks” ning võimaldab seeläbi luua täiendava turvalisuse tagamise kihi juhuks, kui krati “ajuks” olev tehisintellekt, näiteks suur keelemudel, võib kasutaja soovitu asemel teha midagi hoopis muud.
Eesti on esimene ja seni ainuke läbinisti e-riik, mis on seetõttu ka eriliselt tundlik digitaalses maailmas toimuvatele muutustele ning peab sellega seonduvaid riske võtma eriti tõsiselt. Digiriigi väljapaistvate võimalustega kaasneb ka kohustus olla digiarengute eesliinil, aidata neid mõista ning maandada sellega kaasnevaid riske kodanikele, riigile, ühiskonnale ja inimkonnale.
Mina soovin sellist tulevikku, et pangad pakuvad mu registreeritud robotitele sobivat pangateenuste paketti, mis arvestab nii robotite võimaluste kui ka piirangutega. Samuti saan osta kindlustuselt kaitset juhuks, kui robot midagi valesti või kahju teeb, sarnaselt praeguse vastutuskindlustusega, millega hüvitatakse lemmikloomade tehtav kahju.
Nii nagu sõidukiga võid sa sõita avalikel teedel ainult siis, kui auto on registreeritud, saaks Eesti e-riigi x-teel samuti liigelda vaid registreeritud robot. Omaenda maa peal võid mõistagi sõita millega tahes ja kuidas tahes. Ka metsas elavatesse metsloomadesse suhtume ju erinevalt kui kodustatud koduloomadesse.