„Andrus Värnikul tekkisid aastatel 2005-2006 paanikahood. Ta hakkas neid ravima viinavõtmisega. Sealt see nõiaring alguse saigi,“ avaldas Karotamm.
Karotamm meenutas, et 2005. aasta Helsingi MM-il kuldmedali ja kaks aastat varem Pariisis hõbeda võitnud Värniku elus hakkas kõik allamäge minema tema sportlaskarjääri lõpus. Iltalehti tõi välja, et eelmisel aastal linastunud dokumentaalfilmis „Andrus“ ütles Värnik, et jõi 2009. aastal mitu kuud järjest iga päev liitrise pudeli viina.
Karotamm oli selle väitega nõus. „Ta jõi kümme aastat,“ märkis ta, kuid lisas, et nüüdseks on Andrus umbes 10 aastat olnud karsklane.
Värniku jaoks saabus pöördepunkt 2014. aastal, kui talle määrati oma endise tüdruksõbra ründamise eest kahe aasta ja ühe kuu pikkune tingimisi vanglakaristus. Ta pidi minema teraapiasse ja elama uimastivaba elu, vastasel juhul oleks tingimisi karistus pööratud täitmisele.
„Mõni ütleb, et Andrus ei ole normaalne inimene. Mina ütlen, et individuaalala absoluutne tipp ei saagi olla päris tavaline inimene,“ sõnas Karotamm.
Karotamm meenutas ka Värniku sportlaskarjääri olulist pöördepunkti 2000. aastate alguses. „Ütlesin Andrusele, et sul on hea treener, kuid olete 80 meetri peale pidama jäänud. Su treeneril pole vahendeid, et sind rohkem aidata,“ ütles ta.
Seejärel sai Värniku treeneriks Heino Puuste, kelle juhendamisel võitis eestlane kaks MM-medalit. Karotamm meenutas, et Värnik oleks 2004. aasta Ateena olümpial võinud võidelda isegi kuldmedali eest, kuid kolm nädalat varem saadud hüppeliigesevigastus pani tema esitusele tugeva põntsu. Lõpuks tuli leppida kuuenda kohaga.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (11)