12-aastane Elisabet kukkus maikuus Järvekülas sõbralt laenatud elektritõukerattaga nii raskelt, et langes mitmeks päevaks koomasse. Õnnetuse ajal sõitis tõukeratas rohkem kui 55 kilomeetrit tunnis ja tüdrukul ei olnud kiivrit.
Nüüdseks on Elisabet õnnetusest taastunud. Tema isa Pert Lomp ütles saates “Hommik Anuga”, et tüdruk on peaaegu taastunud, vaid lõhna- ja maitsetaju ning ühest kõrvast kuulmine teevad veel veidi muret.
“Aga õnneks on tegemist kasvava organismiga ja kohe 13-aastaseks saava tütarlapsega. Arstid on öelnud, et see kõik kasvab välja ja saab korda.”
Elisabet ise õnnetust ei mäleta. Ta mäletab vaid õnnetuspäeva hommikut. Hiljem on selgeks saanud, et tüdruk laenas sõbralt tõukeratast, et pirukaid tooma minna.
“Tema nägemus asjast on, on ikkagi see, et see oli kohutav asi, mille peale ta ei oleks kunagi osanud tulla, et selline asi võib temaga juhtuda.”
Teadaolevalt ei olnud õnnetuskohal keerulist liiklusolukorda. Tee oli sirge ja nähtavus hea. Suure tõenäosusega hakkas suurel kiirusel tõukeratta juhtraud vibama ning tüdruk kaotas sõiduki üle kontrolli. Õnnetust nägi pealt üks naisterahvas, kes lapsele kohe kiirabi kutsust. Pert Lomp kuulis juhtunust koolidirektorilt. “Mul jäi sellel hetkel maailm täiesti seisma,” tunnistas ta.
Elisabeti isa, ema ja õde jõudsid sündmuspaika, kui teda kiirabiautosse tõsteti. Isa sõnul nägi ta kohe, et olukord on väga tõsine.
“Jooksin kiirabiauto juurde, et tütrega kontakti saada ja siis ma sain aru, et midagi on ikka väga pahasti: silmad kuklas ja mingid hääled sealt tulid, aga see oli selline hääl, et ma ei osanud midagi öelda. Õnneks olid doktorid kõrval, kes kiiresti rääkisid ja andsid ülevaate, mis on juhtunud ja ütlesid, et olukord on tõsine,” meenutas Lomp.
Pert Lomp Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Lomp rääkis, et elektritõukeratas ei olnud nende peres enne õnnetust võõras mõiste. Peres olid olemas tõukerattad, millega lapsed said sõita, kuid need liikusid maksimaalselt umbes 25 kilomeetrit tunnis ning lapsed kandsid nendega sõites kiivrit. Samas soovisid nooremad lapsed, et vanemad neile võimsamad masinad ostaks.
“Meil olid pikad arutelud. Väga tahtis saada. Ma isana oleks juba peaaegu leebunud, aga ma ütlesin ka tütrele, et lõpeta nüüd klass ära ja vaatame, kuidas sul koolitunnistus ja kõik muud asjad on. Siis võtame selle siis uuesti päevakorda. Nüüd on see lõplikult päevakorrast maas.”
Ka teistele lapsevanematele paneb ta südamele, et igale lapse soovunelmale ei pea järele andma.
“Parem on näha kaks-kolm päeva mossitavat last, kui et me ei näe neid enam üldse. See on see koht, kus me peame need otsused ise teadlikult vastu võtma. Vahel peab olema karm ema, karm isa, et ära hoida midagi, mis võib tekitada sellise olukorra, nagu me perekonnaga läbi elasime,” leiab ta.
Lomp avaldas pärast tütre õnnetust sotsiaalmeedias postituse, milles rääkis juhtunust ja hoiatas teisi lapsevanemaid. Selle peale sai ta teistelt vanematelt toetavaid kirju ning paljud ütlesid , et loobuvad lapsele kiire elektritõukeratta ostmisest.
“Ma olen täna ka ülimalt siiralt tänulik, et sa mind siia saatesse rääkima kutsusid, sest kui me kasvõi ühe lapse ja lapsevanemad sellest tragöödiast päästame, siis see siin käik on igati korda läinud.”
Samas leiab ta, et elektritõukerattaid ei pea täiesti ära keelama. Küll aga on väga oluline korralik regulatsioon, et nendega ei saaks kiirusega üle 60 kilomeetri tunnis kõnniteedel ringi kihutada.
“Kui ta on kontrollitud, siis see on teatud mõttes roheline mõtteviis ka. Samamoodi ta annab teatud mõttes vabaduse liikuda punktist A punkti B. Aga see peab olema väga selgelt reeglistatud,” rõhutas Lomp.
Politseinik: olukord on päris tõsine
Eestis käsitatakse elektritõukeratast kergliikurina juhul, kui selle valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis ja mootori võimsus on kuni üks kilovatt. Kiirema või võimsama sõiduki puhul ei ole tegemist enam liikluses lubatud kergliikuriga. Vähemalt kümne-aastastel sõitjatel peab olema jalgaratta juhiluba ning kuni 16-aastastel on kohustus kanda kiivrit.
Ida-Harju politseiosakonna grupijuht Mari-Liis Mölder nentis, et olukord tänaval kihutavate elektritõukeratastega on päris tõsine. Ka sel nädalal kontrolliti hoolikalt tänavatel sõitvaid tõukerattaid. Kontrollide käigus tuvastati kümmekond nõuetele mittevastavat tõukeratast. Mõne sõiduki kiirus oli umbes 56 kilomeetrit tunnis, mõnel üle 70 kilomeetri tunnis.
“Enamasti olid kooliõpilased, pigem esimene kuni üheksas klass. Osa ütles, et nad ei ole teadlikud, osa ütles, et vanemad lubavad. Paljudel olid küll seadmed, millel oli piiraja peal, aga kui seda kontrollida, on see võimalik väga lihtsalt maha võtta,” selgitas abipolitseinik Taavi Valgmäe.
Mari-Liis Mölder ja Taavi Valgmäe Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Mölder ütles, et tõukerataste maaletoojad ja edasimüüjad on enamasti võtnud vastutuse, et üle 25 km/h liikuvaid tõukse nad ei müü. Samas tellitakse neid ka välismaalt, kus sellist kontrolli ei ole või saab kiirusepiirangu ühe nupuvajutusega maha võtta. Kui vanemad ongi lapsele internetist tõukeratta ostnud, saab sellele lasta Eesti edasimüüjate juures piiraja peale panna.
Kuid eelkõige soovitab ta lastele tõukeratast mitte osta. “Selline sõiduvahend ei peaks üldse alla 15- või 16-aastase lapse käes olema. Kui nooruk on juba 15-16-aastaseks saanud, siis tema liikluskäitumine ja -teadlikkus on kindlasti kasvanud. Aga sealt noorem vanuserühm on väga uljas ja väga teadmatud nendest ohtudest,” nentis ta.