Riias Daugavgrīvas ulatusid tuuleiilid 31 meetrini sekundis, mujal Lätis mõõdeti mitmel pool 26-27 m/s puhanguid. Tuulele lisandus erakordselt tugev vihm. Kolkas mõõdeti ööpäevaseks sajuhulgaks koguni 124 millimeetrit.
Tipphetkel oli Lätis elektrita umbes 277 000 majapidamist, teedele ja elektriliinidele langes hulgaliselt puid ning häiritud olid rongi- ja ühistransport, mobiilside ja mitmel pool ka veevarustus. Riias murdus või paiskus ümber vähemalt 250 puud.
Jelgavas hukkus hoone osa varisemisel inimene ning vähemalt 14 inimest vajas arstiabi. Päästjad said üle 3000 tormiga seotud väljakutse.
Kahjud ulatusid miljonitesse eurodesse. Augusti lõpuks olid Läti kindlustusfirmad saanud üle 4800 kahjuteate ning võimalike hüvitiste katteks oli reserveeritud enam kui kaheksa miljonit eurot.
Leedus tuli 12 tunniga maha üle 80 millimeetri vihma
Veel rajum oli tuul Leedus. Ventė ilmajaamas registreeriti 33,1 m/s ulatunud tuuleiil. Leedu meteoroloogiateenistuse andmetel registreeriti ohtliku tugevusega tuult kõigis riigi ilmajaamades. Nende vähemalt 1970. aastani ulatuvas vaatlusreas pole varem olnud suvist tormi, mille ajal nii tugev tuul oleks haaranud kogu riigi.
Tormiga kaasnes ka erakordselt intensiivne vihm. Šilutės sadas vaid 12 tunniga 82,5 millimeetrit. Veel 14 mõõtepunktis tuli sama aja või veel lühema perioodiga maha vähemalt 50 millimeetrit vihma.
Elektrita jäi üle 268 000 tarbija. Langeva puu tõttu hukkus üks inimene ja oli ka vigastatuid.
Tugevalt said kannatada Leedu metsad. Esialgse hinnangu järgi kahjustas torm riigimetsades umbes 150 000 tihumeetrit puitu. Täielikult kahjustatud metsaalasid oli umbes 80 hektarit. Biržai ja Telšiai rajoonis kuulutati tormikahjude tõttu välja eriolukord.
Ainuüksi kindlustusfirma BTA oli augusti lõpuks saanud Leedus 769 kahjuteadet ja reserveerinud nende hüvitamiseks 3,6 miljonit eurot.
Majalt lendas katus, korraga langes 50 puud
Augusti lõpu torm polnud Leedus suve ainus ränk ilmajuhtum. Juba 1.-2. augustil räsis torm eriti Vilniuse ümbrust. Avižieniais rebis tuul elumajalt katuse nii põhjalikult, et kahjustatud ruumidest avanes vaade otse taevasse. Puud langesid teedele, elektriliinidele ja hoonetele.
Vaid mõni päev hiljem, 6.-7. augustil, tõi järgmine äikesetorm Lõuna-Leetu paduvihma ja rahet.
Varėna piirkonnas pidid päästjad üheainsa väljakutse käigus eemaldama koguni 50 langenud puud. Lazdijai kandis oli ühes paigas neid 25. Puud kukkusid autodele, majadele ja elektriliinidele.
Ka Lätis oli enne augusti suurt tormi jõudnud ilm kahju teha. 12. juulil tabas tugev äikesetorm Latgalet ja eriti Rēzekne piirkonda. Rāznas priedese seikluspargi omaniku hinnangul hävis umbes 70 protsenti pargi territooriumist. Kümned männid murdusid või paiskusid koos juurtega ümber ning koos nendega hävisid köierajad ja muud atraktsioonid.
Ka Eesti ei jää ilma
Kas lõunanaabrite tänavused juhtumid tähendavad, et ka Eestis peaksime järjest tugevamate tormidega arvestama?
Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak juhib tähelepanu, et lähiriikide tormide kohta pole amet teinud statistikat, mille põhjal saaks tänavust suve varasematega võrrelda.
„Viimasel korral, 21.-22. augustil, oli tegemist tormiga, mis kõiki Balti riike puudutas. Eestis ulatusid maksimaalsed tuuleiilid kuni 29 m/s ja tõi kaasa väga tugeva saju,“ selgitab Paljak.
29 m/s mõõdeti 22. augustil Naissaarel, kus tuuleandur asub 20 meetri kõrgusel.
Seega pole põhjust arvata, et sellised tormid kuidagi Eestist mööda peaksid minema. Samas pole tugevad suvetormid ka Eesti jaoks midagi enneolematut. Paljak toob näiteks möödunud aasta 3.-4. juuli, mil väga aktiivse madalrõhkkonna mõjul ulatusid edela- ja läänetuule puhangud Eesti põhjarannikul 29 ning Soome lahel 30 meetrini sekundis.
„Näiteid võib varasemaist aastatest veelgi tuua, aga statistilised andmed ei kinnita väga tugevate tormide sagenemist,“ rõhutab Paljak.
Üksikut tormi ei saa kliimamuutuste arvele kirjutada
Ka tänavuste tormide sidumisega kliimamuutustega tasub Paljaku sõnul olla ettevaatlik.
„Üksikjuhtumite põhjal ei saa väita, et see on kliimamuutuste tagajärg,“ ütleb ta. Küll aga on põhjust tähelepanu pöörata tugevate sadude põhjustatud üleujutustele. Nende mõju võimendab muu hulgas linnade kasv.
Linnalistes piirkondades kujunevad suvel lokaalsed kuumasaared, mis võivad soodustada konvektiivsete ehk võimsate rünksajupilvede kiiremat arengut. Samal ajal on linnades suur osa maapinnast kaetud asfaldi, kivi ja teiste vett mitteläbilaskvate pindadega. Kui lühikese aja jooksul sajab väga palju, ei suuda sadeveesüsteemid kogu vett piisavalt kiiresti ära juhtida ja tänavad võivad üle ujutada.
Siin tuleb mängu ka soojenev kliima. Paljaku sõnul on statistiliselt kinnitust leidnud nii õhu- kui ka veetemperatuuri kasvutrend. Kõrgem temperatuur soodustab suurema hulga niiskuse õhku kandumist ja loob seeläbi eeldused intensiivsemateks sademeteks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (23)