CAF küsitles 2026. aasta alguses üle 60 000 inimese 105 riigis. Euroopa Liidus annetas raha kõige suurem osa Iirimaa elanikest ehk 77%. Järgnesid Holland 71% ja Horvaatia 68%-ga.
Eestis annetas raha 56% inimestest, millega jagati Kreekaga EL-is kaheksandat kohta. Leedus oli annetajate osakaal 54% ja Lätis 50%.
Kui arvestada annetatud summa osakaalu sissetulekust, tõusis riikide seas esikohale Rumeenia. Seal moodustasid heategevusorganisatsioonidele, usulistel põhjustel ja otse abivajajatele tehtud annetused keskmiselt 0,9% inimeste sissetulekust. Horvaatias oli vastav näitaja 0,8% ja Iirimaal 0,7%.
Eurooplased annetasid keskmiselt 0,6% oma sissetulekust, võrreldes maailma keskmise 1%-ga. Ükski EL-i riik ei jõudnud maailma kümne heldeima sekka ning sissetulekust annetatud osa järgi oli Euroopa kõige vähem helde maailmajagu.
Maailma esikohale tuli Nigeeria, kus annetati keskmiselt 2,8% sissetulekust. Kõik kümme heldeimat riiki olid madala või madalama keskmise sissetulekuga ning kaheksa neist asusid Aafrikas. Edetabeli lõppu jäi Jaapan 0,2%-ga.
Euroopas annetas heategevusorganisatsioonidele 38% inimestest, otse abivajajatele 26% ning usulistel põhjustel 14%. Kõige sagedamini toetati laste ja noortega seotud eesmärke.
Annetamata jätmise peamiseks põhjuseks nimetati rahapuudust. Nii vastas 39% neist, kes polnud raha annetanud. 17% eelistas aidata muul viisil, näiteks annetada esemeid või teha vabatahtlikku tööd.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (32)