Liiklusõnnetuste arv on kasvanud pea kõigis maakondades, kuid eelkõige torkab silma Raplamaa. Seal on eelmise aastaga võrreldes olnud 40 protsenti rohkem avariisid. Kui mujal on peamiselt tegu plekimõlkimistega parklas, siis Raplamaal kipuvad juhid rammima poste ja aedu.
Midagi on Raplamaal lahti, sest liiklusõnnetuste statistika teeb sellest tõelise rekordiomaniku. Tänavu esimesel poolaastal oli seal 324 liiklusõnnetust, mullu samal ajal 228 ehk avariide arv on kasvanud üle 40 protsendi.
“Raplamaa tõesti paistab silma sellega, et kui võtame seal juhtunud õnnetused, siis Raplamaal kaks korda rohkem sõidetakse otsa objektidele – teepostid, teepiirded, võib olla ka aed,” lausus liikluskindlustuse fondi juhatuse esimees Tuuli Pärenson.
Fond ei oska öelda, mis konkreetselt võib olla avariide rohkuse põhjuseks, kuid Raplamaal on praegu ulatuslikud teetööd seoses Rail Balticu ehitusega.
“Ükskõik, milline suurem tee-ehituse või ümbersõidu või ka liikluskorralduse muudatus – muudetakse midagi, pannakse foor sinna, kus seda varem ei olnud – alati ajutiselt tõstab õnnetuste arvu sellepärast, et juhid hindavad olukorda valesti,” ütles Pärenson.
Samas on liiklusõnnetustes viga saanute arv vähenenud. Kui eelmisel aastal sai Raplamaal avariides viga 36 inimest, siis tänavu 23.
Politsei ütles kirjalikus vastuses, et kuigi ulatuslikud ehitustööd muudavad Raplamaal liiklusolud kohati keerulisemaks ja nõuavad juhtidelt enam tähelepanu, on sõidukiirused nendes kohtades väiksemad ja seetõttu ka õnnetuste tagajärjed kergemad.
Kui Raplamaa anomaalia kõrvale jätta, siis 40 protsenti avariidest toimub parklates, 17 protsenti on tagant otsasõidud ja 13 protsenti autode kokkupõrked ristmikul.
Sõiduõpetaja Aldis Alus peab kõige enam levinud liiklusõnnetuse põhjuseks elementaarse reegli eiramist.
“Parklas kehtib teatavasti parema käe reegel, kui ei ole anna teed märki. Paljud autojuhid vaatavad nii, et mul on nagu läbisõidutee, et ma võin sõita. Tegelikult tal ei ole sõidueesõigust,” lausus Alus.
Sõiduõpetaja sõnul sõidavad paljud mälu järgi ja liiklusmärke ei jälgi, isegi kui liikluskorraldust on muudetud vaat et aasta tagasi.
Õpetajana paneks ta liikluskultuurile hindeks 3+ või 4-. Üht-teist on liikluses paremaks läinud, aga teistega mitte arvestamist on jätkuvalt palju.