Probleemid ulatuvad tagasi kantsler Angela Merkeli võimuloleku aega, kes valitses Saksamaad 2005–2021. Meenutame, et septembris 2015 otsustas Merkel lasta erakorraliselt Saksamaale Ungarist saabunud põgenikud, kellest suur osa olid kodusõjas vaevleva Süüria päritolu. Aasta jooksul saabus Saksamaale 890 000 pagulast. Koos järgnevatel aastatel riiki tulnutega esitati kokku umbes poolteist miljonit varjupaigataotlust.
Teiseks, pärast 2011. aasta märtsis toimunud Fukushima tuumakatastroofi otsustas Merkeli valitsus sulgeda järk-järgult kõik Saksamaa tuumajaamad. Paralleelselt jätkati flirti Venemaa odava gaasiga, mida olid alustanud juba sotsiaaldemokraadid ja omaaegne Putini sõber kantsler Gerhard Schröder. Tuumajaamade sulgemine, Euroopa rohepoliitika ning Venemaa odava gaasi lõpp on määranud Saksamaa tööstuse kroonilisse energianälga, mis on päädinud suurte majandusprobleemidega. Saksamaa kui traditsiooniline Euroopa majanduse mootor ei ole suutnud pöördeid üles võtta.
Nii polegi imestada, et kui AfD pakub neile kahele probleemile, piltlikult öeldes kahele Magdeburgi poolkerale senisest erinevaid lahendusi, siis valijad soovivad neid toetada.
Saksamaa parempoolse AfD edu kõneleb riigi suurte traditsiooniliste erakondade, sotsiaaldemokraatide ja kristlik-demokraatide poliitika läbikukkumisest.
Tuletame meelde, et 17. sajandi keskel demonstreeris füüsik ja Magdeburgi linnapea Otto von Guericke Saksa riigipäeva ees, et loodusseaduste vastu ei saa. Tema katses pandi kaks metallpoolkera kokku ning nende seest pumbati õhk välja, tekitades vaakumi. Välisõhk surus poolkerad nõnda kõvasti kokku, et kaks kaheksast hobusest koosnenud rakendit ei suutnud neid lahutada. See õnnestus alles siis, kui Guericke avas kraani ning lasi õhu kerasse tagasi.