Realistlik optimism mahutab korraga kaks asja: olukord võib olla tõsine ja edasi tegutsemiseks võib siiski olla võimalusi. Foto: Getty
Me kõik teame kedagi sellist. Inimest, kes ootab pigem halvimat, näeb tagasilöökides kinnitust sellele, et nii ta arvaski, ja kurdab, et ega miski niikuinii ei muutu. Ja ometi võib ta olla üks tublimaid, keda tunned – teeb tööd, mida on vaja, pingutab ka siis, kui tuju on kehv, ning saavutab tulemusi, mida teised imetlevad.
Optimism pole juhtimises uus teema. Ometi märkan oma töös, et viimastel aastatel tuleb see üha sagedamini lauale – mitte niivõrd soovina muutuda positiivsemaks inimeseks, vaid vajadusena säilitada enda ja oma meeskonna tegutsemisvõime ajal, mil põhjust optimismiks ei pruugi kuigi palju olla.
