Üksi valitsemiseks sellest siiski ei piisa. Et AfD on Saksimaa-Anhaltis sisejulgeolekuteenistuse poolt klassifitseeritud „kinnitatult paremäärmuslikuks“, on teised erakonnad teatanud, et koostöö AfD-ga on välistatud. See muudab liidumaa valitsuse moodustamise küllaltki keeruliseks, kirjutab Deutsche Welle.
„Demokraadina pöördun ma kõigi poole, kes tahavad meiega koostööd teha, et tekitada fundamentaalne poliitiline pööre,“ ütles AfD esikandidaat Saksimaa-Anhaltis Ulrich Siegmund. Samas tunnistas ta, et praegu ei ole erakondi, keda ta peab sobivaks koalitsiooni moodustamiseks.
Eelkõige pidas ta silmas konservatiivset Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU), kes on seni liidumaal valitsenud ja on võimul ka Saksamaa liidutasemel. Siegmund ja kogu AfD juhtkond on nimetanud CDU keeldumist koostööst läbikukkumiseks.
AfD kaasesimees Alice Weidel kritiseeris telekanalis ZDF CDU tõrjuvat hoiakut teravalt: „CDU ei võida rohkem valimisi – liiduvalimisi. Ja see annab selgelt AfD-le mandaadi valitseda. Et me oleme demokraadid, ei keeldu me koostööst teistega.“
Siegmund rõhutas valimisõhtul, et AfD programmi elluviimine on tema jaoks tähtsam kui võim. „Minuga kompromisse ei tule,“ ütles Siegmund. Enne valimisi kuulutas 35-aastane Siegmund korduvalt, et on huvitatud valitsemisest ainult selleks, et viia Saksamaal läbi fundamentaalne poliitiline muutus.
AfD programm on tekitanud Saksamaal kuid ägedaid vaidlusi. Erakond tahab nimelt varjupaiga- ja sisserändepoliitikat oluliselt karmistada. AfD tahab kiirendada ebaseaduslike varjupaigataotlejate väljasaatmist ja kehtestada kõigile varjupaigataotlejatele töötamisnõude.
Eelkõige tahab aga AfD muuta Saksimaa-Anhalti ja kogu Saksamaa sisserändajatele vähem ligitõmbavaks ning kutsub üles „180-kraadisele pöördele sisserändepoliitikas“. Valimiskampaania käigus süüdistas AfD korduvalt sisserändajaid kuritegevuses Saksamaa linnades ja elamispinnapuuduses.
AfD plaanib lisaks ühiskonna radikaalset ümberstruktureerimist: erakond on kuulutanud sõja avalik-õiguslikule ringhäälingule, tahab kärpida demokraatiaprojektide finantseeringut, luua teatava sisserändajate vastase valveorganisatsiooni ja võidelda sotsiaalse mitmekesisuse vastu, mis on kõik kirjas erakonna programmis. Siegmund rõhutas intervjuus telekanalile ARD, et need teemad ei ole läbiräägitavad.
Üks võimalus on nüüd AfD vähemusvalitsuse moodustamine, mis peaks taotlema teiste erakondade toetust oma poliitika elluviimiseks.
„Kes lõpuks valitsuse moodustab, võib-olla sallivuskokkuleppe või isegi koalitsiooni kaudu, saab näha,“ ütles Weidel ZDF-ile.
CDU peasekretär Franziska Hoppermann välistas aga koalitsiooni kategooriliselt: „Ei tule mingit koostööd vasakäärmuslaste ega paremäärmuslastega.“
Suurim küsimärk selles võimuvõitluses on vasakäärmuslik Sahra Wagenknechti Liit (BSW), mis praegustel andmetel ületab 5% valimiskünnise. Nagu AfD on ka BSW välispoliitikas Venemaa-sõbralik. Wagenknecht ise on korduvalt väljendanud avatust sisulisele koostööle AfD-ga. Ideoloogilistel põhjustel ei peeta aga BSW-d AfD-s eriti atraktiivseks partneriks.
Mõned AfD esindajad on väljendanud valmisolekut vajaduse korral Saksimaa-Anhaltis opositsiooni jääda. Fraktsiooni kaasesimees Oliver Kirchner lubas, et see saab olema teiste erakondade jaoks jõhker kogemus.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (9)