Von der Leyeni sõnul hoitakse Euroopa kodumajapidamiste sääste umbes 10 triljoni euro väärtuses pangakontodel ning märkimisväärne osa Euroopa kapitalist investeeritakse väljapoole mandrit.

Ta tegi ettepaneku luua tingimused, mis võimaldaksid suunata rohkem erainvesteeringuid Euroopa ettevõtetesse. Vahenditena nimetas von der Leyen pankade ja kindlustusseltside investeeringute, finantsturgude integreerimise ja järelevalve eeskirjade muutmist.

Tema hinnangul võivad need meetmed tuua kuni 470 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Ta tegi ettepaneku luua tingimused, mis võimaldaksid suunata rohkem erainvesteeringuid Euroopa ettevõtetesse. Jutt käib programmist Savings and Investments Union – «Säästude ja investeeringute liit».

Tšaplõgin kirjutas, et von der Leyen seadis tähtaja, milleks «see kõik peab olema tehtud». Selline esitusviis seob aasta lõpu hoiustajate rahaga. Originaalis kutsub aga Ursula von der Leyen üles saavutama kokkulepe aasta lõpuks, soovitavalt kõigi 27 ELi liikmesriigi osalusel.

See tähtaeg puudutab ELi investeerimiskeskkonna reformi kooskõlastamist. Kõnes ei ole nõuet sääste aasta lõpuks üle kanda ega investeerida. Euroopa komisjoni kirjelduse kohaselt peaks «säästude ja investeeringute liit laiendama kodanike finantsinstrumentide valikut ja lihtsustama ettevõtete juurdepääsu kapitalile».

Üks programmi vahend on säästu- ja investeerimiskontod, mis täiendaksid tavalisi pangakontosid. Nende kaudu saaks inimene osta aktsiaid, võlakirju ja investeerimisfondide osakuid. Euroopa komisjoni selgituses öeldakse, et sellised kontod on mõeldud neile, kes soovivad investeerida.

Aleksandr Tšaplõgin ei esita uuringuandmeid, pankade avaldusi ega reguleerivate asutuste andmeid, mis kinnitaksid mingit «paanikat eurooplaste seas». Objektiivselt ELi panganduses paanikat ei paista: massilist ja üheaegset raha väljaviimist klientide kontodelt või vahendite ümberpaigutamist teistesse maailma regioonidesse ei toimu.

Tšaplõgini mainitud sündmused Kreekas ja Küprosel, mida on mainitud ka päev varem avaldatud Vene väljaande KP artiklis, ei olnud samuti sugugi sellised, nagu Riigikogu liikme postituses on kirjas. Selle all, et hoiuseid «pügati», peab ta silmas midagi hoiuste äravõtmise sarnast.

2013. aastal toimus Küprosel tõepoolest kahe suurima panga saneerimine. Saneerimise käigus konverteeriti Bank of Cypruses 47,5% kindlustamata hoiustest summas üle 100 000 euro aktsiateks ning kuni 100 000 euro suurused hoiused olid niigi kaitstud.

Kreekas suleti 2015. aasta suvel pangad umbes kolmeks nädalaks ja sularaha väljavõtmine piirati 60 euroni päevas kaardi kohta. Euroopa kontrollikoja andmetel riigisiseseid kaardimakseid ei piiratud.