Hispaanias on puhkenud poliitiline torm seoses politsei luureraportiga, mille kohaselt ei olnud juuli lõpus Hispaania Põhja-Aafrika eksklaavi Ceutasse toimunud kümnete tuhandete inimeste massiline sissetung spontaanne rändelaine, vaid ette kavandatud ja mitmes etapis korraldatud operatsioon. Raport osutab seejuures Maroko julgeolekujõudude aktiivsele rollile, ehkki Hispaania valitsus eitab, et dokument süüdistaks otseselt Maroko riiki või selle valitsust.
Hispaania politsei riikliku immigratsiooni- ja piirikeskuse CENIF koostatud raport anti Audiencia Nacionali kohtunikule María Tardónile, kes uurib, kas 30. ja 31. juuli sündmused võisid kujutada endast kuritegu Hispaania territoriaalse terviklikkuse vastu. Hispaania meediasse lekkinud 55-leheküljelise dokumendi kohaselt oli tegemist organiseeritud, jälgitud ja etappide kaupa läbi viidud tegevusega, millel oli mitmetasandiline struktuur.
Politsei hinnangul ei piisa toimunu selgitamiseks väitest, et inimkaubitsejad kasutasid sotsiaalmeediat inimeste mobiliseerimiseks. Raport kirjeldab mitut järjestikust lainet ning leiab, et sündmuste ulatus oli tavapäraste smugeldamisvõrgustike võimalustest sedavõrd palju suurem, et nende võimekus ei oleks sellist operatsiooni tõenäoliselt võimaldanud.
Eriti tähelepanuväärne on raportis kirjeldatud Maroko julgeolekujõudude tegevus. CENIF tuvastas sündmuste ajal vähemalt 32 Maroko julgeolekutöötajat, neist 11 vormikandjat ja 21 tsiviilriietes agenti. Raporti kohaselt viibisid vormikandjad marsruutidel, mida mööda inimesed liikusid Hispaania piiri suunas, ning politsei hinnangul võisid nad inimesi aktiivselt kindlatesse suundadesse, sealhulgas El Tarajali piirkonna poole, juhtida.
Dokumendis kirjeldatakse Maroko julgeolekujõudude tegevust ka ebatavaliselt leebena. Politsei juhib tähelepanu sellele, et piiriületuse tõkestamiseks ei rakendatud tavapäraseid tõhusaid meetmeid ning paljud migrandid said liikuda Hispaania piiri poole suhteliselt takistamatult. Raportis kasutatud kirjeldus viitab Maroko jõudude „aktiivsele suunamisele” ehk mitte üksnes tegevusetusele, vaid teatud juhtudel inimeste liikumise mõjutamisele.
Sündmuste mastaap oli erakordne. Erinevate Hispaania allikate andmetel jõudis 30. ja 31. juulil Ceuta suunas üle 70 000 inimese ning politsei hinnangul ei jäänud valdav osa neist Hispaaniasse püsivalt. Mõne käsitluse järgi üritas pärast sissetungi Ceutasse jääda ligikaudu kümnendik saabunutest, mis on politsei jaoks oluline argument selle kasuks, et tegemist ei olnud tavapärase Euroopasse elama asumise eesmärgil toimunud rändelainega.
Poliitiline opositsioon on nõudnud valitsuselt vastuseid. Opositsiooniparteide hinnangul on peaminister Sánchezi kabinet püüdnud varjata Maroko julgeolekujõudude võimalikku rolli ning kujutada Ceuta kriisi eeskätt sotsiaalmeediast lähtunud desinformatsiooni ja inimkaubanduse tagajärjena.
LOE KA: Kas Iisrael kasutas migrantide sissetungi ära Hispaania karistamiseks?