Meteoroloogiline suvi ehk juuni, juuli ja august oli Eestis keskmiselt 16,8 kraadi soe, mis on 0,4 kraadi üle pikaajalise normi. Kõige soojem kuu oli juuli, kuigi selle keskmine õhutemperatuur jäi normist veidi madalamaks. Juuni oli suve kõige jahedam kuu ning augusti keskmine temperatuur vastas täpselt normile.

Sõrves sadas juulis ligi kaks korda tavapärasest rohkem

Eesti keskmine suvine sajusumma moodustas 120 protsenti normist. Alates 1922. aastast oli tänavune suvi sademete rohkuselt 15. kohal. Juuni ja juuli olid normist sajusemad, augustis jäi sademete hulk üldiselt normi piiresse.

Saaremaal oli eriti märg juuli. Sõrves mõõdeti kuu sajusummaks 124 mm ehk 199% normist. Pika vaatlusrea jooksul on seal juuli veel sajusem olnud vaid 1988. aastal, mil sadas 203 millimeetrit.

Ruhnus oli suve jooksul 35 päeva, mil sadas vähemalt 0,1 mm. Vähemalt ühe millimeetri jagu sademeid tuli seal 24 päeval, mis oli Eesti seirejaamade seas väikseim arv.

Augustitorm tõi Ruhnu ööpäevaga 70 millimeetrit vihma

22.–23. augustil üle Eesti liikunud tormiga kaasnesid intensiivsed sajuhood. Kõige enam vihma mõõdeti 22. augustil Ruhnu rannikujaamas, kus ööpäevaga sadas 70 millimeetrit. See oli vaid viis millimeetrit vähem kui terve augusti sajunorm.

Ruhnu oli ka augusti kõige sajusem seirejaam: kuu jooksul sadas seal 124 mm ehk 165% normist. Pika vaatlusrea jooksul on Ruhnus august veel sajusem olnud kümnel aastal.

Roomassaare oli Eesti päikselisim paik

Kuigi Eestis paistis päike suve jooksul keskmiselt 759 tundi ehk 94% normist, jagus Roomassaarde päikesepaistet kõige rohkem. Seal mõõdeti suve jooksul 950 päikesepaistetundi, mis oli Eesti seirejaamade suurim näit.

Roomassaares mõõdeti 25. juunil ka suve kõrgeim kohalik UV-indeks, mis ulatus 7,5-ni.

Tumala lähistel sadas kuni kolmesentimeetriseid raheteri

Suvi tõi Saaremaale ka äärmuslikumaid ilmanähtusi. 21. juunil oli Tumala küla lähistel rahesadu, mille raheterade läbimõõt oli hinnanguliselt kolm sentimeetrit.

Juuli esimesel kolmandikul sadas Saaremaal taas rahet. 6. juulil küündis suuremate raheterade läbimõõt hinnanguliselt 2–5 sentimeetrini.

3. juulil märgati Ruhnu saare lähistel ka vesipüksi.