Oskar Hurt (15. hooaeg) lõpetas möödunud aasta kevadel Kiili Gümnaasiumi meedia ja disaini õppesuunal, käis seejärel Kaitseväes ning alustas sel sügisel õpinguid Tartu Ülikoolis geenitehnoloogia bakalaureuseõppes. „Tegemist on väga tugeva tulevikuvaldkonnaga, kus on veel palju avastada ning mille areng võib lähiaastatel tuua suuri muutusi nii meditsiinis kui ka biotehnoloogias,“ selgitab noormees. „Tartu Ülikooli valisin ka seetõttu, et mulle pakkus huvi Talendid Tartusse programm. Tegelen selle raames projektiga, mis keskendub AI-põhise töövoo juurutamisele epidemioloogilistes uuringutes.“ Edaspidi plaanib Oskar siduda geenitehnoloogia bioinformaatika ja epidemioloogiaga, kuid täpne suund on veel lahtine. Tal on kavas ülikooli jooksul erinevaid võimalusi proovida ja vaadata, kuhu need teda viivad.

Gloria Luisa Eberle (15. hooaeg) lõpetas kevadel Tallinna Prantsuse Lütseumi ning asus õppima ETH Zürichisse biokeemia ja keemilise bioloogia erialale, sest tüdrukule on 8. klassist saati meeldinud väga just keemia. „Mul on tohutult vedanud seniste keemiaõpetajatega, kes on aastate jooksul äratanud minus veelgi suurema huvi keemia ja laiemalt loodusteaduste vastu,“ avab ta oma suunavaliku tausta. „Samas tunnen ka huvi bioloogia ja ravimitööstuse vastu, mistõttu tundus biokeemia parim valik. Esimese sammuna soovin lõpetada bakalaureuseõppe, siis minna magistrisse ja ehk alustada isegi ühel päeval doktorantuuriga.“ Kas töötada biokeemikuna biotehnoloogia ja farmaatsia valdkondades või hoopis teadust teha, selles Gloria Luisa veel täiesti kindel pole, kuid loodab õpingute käigus leida endale sobiva tee, mis paneb silmad särama.

Lukas Müürsepp (15. hooaeg) lõpetas Hugo Treffneri gümnaasiumi möödunud aastal ning läbis teenistuse Kaitseväes, sel sügisel alustas ta õpinguid Tartu Ülikoolis matemaatika erialal. Noormehe sõnul on matemaatika juba esimesest klassist olnud tema lemmikõppeaine ning ka hobi väljaspool kooli. „Samuti avastasin, kui kasulikud on matemaatilised oskused erinevates valdkondades, kui need oskused kombineerida programmeerimise, andmeteaduse ja masinõppega.“ Pärast bakalaureuse lõpetamist on Lukasel plaanis teha samal erialal ka magistri- ja doktorikraad ning kaugemas tulevikus rakendada omandatud teadmisi eri valdkondades, olgu selleks teoreetilise masinõppe rakendamine tehisarus, andmetöötluse rakendamine meditsiinis, finantsvaldkonnas või üldse kuskil mujal.

Robin Õunamägi (15. hooaja võitja) lõpetas möödunud aastal Kiili Gümnaasiumi ning tegi seejärel haridusest 11 kuud pausi, et läbida ajateenistus. Nüüd astus noormees TalTech’i tootearenduse ja robootika erialale. „Olen palju robootikaga tegelenud ja mind huvitab igasugune tehnoloogia ja seda võimaldav inseneeria. Soovin õppida professionaalsemal tasemel raalprojekteerimist, toodete disaini ja tootmissüsteeme,“ avaldab ta oma valiku tagamaad. „Hetkel vaatan tulevikuks Tartu Ülikooli arvutitehnika ja robootika magistrit ning kosmosetehnoloogiale spetsialiseerumist. Need plaanid võivad aga alati muutuda ning järgmiste aastate jooksul soovingi kogemusi saada, mis aitaks mul tulevikuga seonduvaid otsuseid teha.“

Hendrik Pärli (15. hooaeg) lõpetas möödunud aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi reaalteaduste klassi ja asus esmalt õppima Tartu Ülikoolis informaatikat, kuid sel aastal suundus õppima Mohamed bin Zayedi tehisaru ülikooli tehisaru erialale. „Olen mitu aastat olnud sügavalt huvitatud tehisarust, täpsemalt alates rahvusvahelisel tehisaru olümpiaadil osalemisest 11. klassi lõpus,“ räägib Hendrik. „Teadsin, et misiganes ma tahan tulevikus oma tööna teha, seondub see kindlasti kuidagi tehisaruga. Mida rohkem ma tehisaru mõistan luua ja kasutada, seda ägedamaid asju saan aidata korda saata.“

Hendriku sõnul on ta väga praktiline inimene ja tahab kas kahe käega töötada või kohe näha oma töö tulemusi ja mõju. „Tahaksin tehisaruga seonduvalt luua oma äri või lüüa kaasa kellegi teise omas. Võimalik, et magistrikraadi tegemine on ka osa mu teekonnast, kuid praegu õpin eeskätt tuhinal bakalaureusekraadi nimel.“ Noormehe sõnul saab tehisaru tänapäeval kõigega kokku viia, teda ennast on köitnud meditsiin, kosmosetehnoloogia ja palju muudki. Mida iganes ta ka edasi teeb, loodab ta sellega aidata ja arendada nii maailma kui ka ennast.

Tuuli Hanson (15. hooaeg) lõpetas kevadel Tallinna Reaalkooli ja asus õppima TalTechi hoonete sisekliima ja veetehnika integreeritud erialale. Tüdruku sõnul ei teadnud ta täpselt, mida õppida tahab, aga teadis, mida kindlasti ei taha. „Kuni eelmise aastani olin arvanud, et insenerid on habemega antisotsiaalsed vanad mehed, aga käisin juhuslikult ühel inspiratsiooniüritusel, kus noored naisinsenerid rääkisid, kuidas nad objektil müttavad ja oma tiimiga päris asju ära teevad,“ meenutab Tuuli. „Tundus huvitav ja otsustasin sellele „mitte minu jaoks“ inseneeriale võimaluse anda. On palju asju, mida ma oma erialast ei tea ja see köitis mind, uudishimulik nagu ma olen.“ Tüdruku sõnul sai ta aru, et saab ka nii maailma muuta, sest hoonete energiatõhusus on rohepöörde alustala ja puhas vesi tagab puhta keskkonna.

Tulevikus tahab Tuuli muuta paremaks nii inimeste elu hoonetes (kus viibime tema sõnul 85% oma päevast) kui ka vähendada hoonete energiatarbimist ja mõju keskkonnale. „Eks näis, mis rollis ma seda teen, inseneerias on võimalusi palju! Ja ega ma täpselt veel ei teagi, mis kõik mu valikud on, ma alles õpin veel.“

Uku Märt Raasik (15. hooaeg) lõpetas Miina Härma Gümnaasiumi ja jätkab õpinguid Tartu Ülikooli arvutitehnika erialal. Noormehe sõnul otsustas ta arvutitehnika kasuks, sest on üldine füüsiliste süsteemide, masinatega „jamamise“ ja elektroonika suur fänn. „Seda eriala selgitab hea sõbra ja (nagu hiljem teada sain) arvutitehnika õppejõu ütlus, et arvutitehnika on see, millega tegelevaid inimesi saaks kutsuda laste jaoks leiutajateks,“ muigab Uku Märt. „Edasised plaanid on seotud robootika ja mehhaanilise inseneeria suunaga ning seoses sellega otsustasin eelmisel aastal alustada ka eesti lõõtspilli ehitust, sest igav hakkas ja käelist tegevust oli tarvis.“

Tambet Parm (15. hooaeg) lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi möödunud aasta kevadel ja pärast aastat ajateenistuses astus samuti Tartu Ülikooli arvutitehnika erialale. „Taipasin, et mind köidab robootika ja elektroonika, ning tahaksin mõista, kuidas töötavad arvuti mõtlema panevad imevidinad,“ selgitab Tambet oma valikut. „Järgnevate aastate põhiplaaniks on edukalt omandada bakalaureusekraad, kuid sinna kõrvale plaanin põimida erinevaid lisategevusi, näiteks liituda mõne põneva tudengiprojektiga nagu Solaride või Tudengisatelliit, ning arendada seeläbi ka oma erialaseid oskusi.“ Tambet on kindel, et pärast bakalaureust ootab teda ees ka magistrantuur, kuid täpset eriala veel paigas ei ole.

„Rakett69“ on noortele suunatud teadus- ja tehnoloogiavaldkonda populariseeriv saatesari, mis valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti Teadusagentuuri ja Vesilinnu koostöös. Teadusvõistlus alustas ETV ekraanil esmakordselt 2011. aastal.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (3)