Euroopa Liit soovib langetada eluasemekulusid Euroopa populaarseimates linnades. Selleks annab Brüssel kohalikele omavalitsustele vahendid Airbnb ja teiste lühiajalise üürituru ettevõtete ohjeldamiseks, vahendas Politico.
Kolmapäeval heakskiidetava Euroopa Komisjoni taskukohase eluaseme õigusakti osana kehtestatakse üleeuroopalised reeglid, mis aitavad hinnata, kas piirkonnas on eluasemekriis. Ühtlasi saavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused õigusliku aluse, et rakendada sihipäraseid meetmeid eluasemepuuduse leevendamiseks.
“Lühiajaline üürimine ei põhjusta Euroopa eluasemekriisi,” ütles energeetika- ja elamumajandusvolinik Dan Jørgensen. “Kuid on selge, et teatud piirkondades, eriti suurlinnades, süvendab see tegevus probleemi.”
Kuigi ametlikult moodustavad registreeritud lühiajalised üüripinnad Euroopa Liidu elamufondist vaid ligikaudu 1,2 protsenti, võib nende osakaal turismimagnetites – näiteks Portos ja teistes suurtes Euroopa linnades – ulatuda isegi 20 protsendini.
Konsultatsioonifirma AirDNA andmetel leidus Pariisis eelmisel aastal ligikaudu 60 000 aktiivset lühiajalise üüri pakkumist. Porto kesklinnas moodustasid taolised pakkumised ligi 40 protsenti vabast üürifondist ning teatud Madridi linnaosades koguni 56 protsenti pikaajalisest üürifondist.
“Kui niigi ülekoormatud kinnisvaraturult kaob tuhandeid elamispindu, on võimatu eitada selle mõju eluasemete hindadele ja kättesaadavusele,” märkis Jørgensen. “Inimestel peab olema võimalus elada neis piirkondades, mida nad peavad oma koduks.”
Inimeste heaolu on kasumist tähtsam
Paljudes linnades on juba asutud lühiajalise üürituru probleeme lahendama.
Barcelonas plaanitakse 2028. aastaks järk-järgult kaotada ligikaudu 10 000 litsentseeritud turistikorterit. Amsterdamis, Firenzes ja Pariisis on aga kehtestatud litsentsinõuded, üürihinna laed või piirangud uute lühiajaliste üüripindade loomisele.
Need algatused on aga sageli toonud kaasa kohtuvaidlusi.
Koduomanikud ja turismiettevõtjad kaebasid Firenze linna piirangute tõttu kohtusse. Samuti vaidlustas Airbnb Hispaanias määratud 64 miljoni euro suuruse trahvi, mis tehti pärast ebaseaduslike kuulutuste tuvastamist platvormil.
Kuigi kohtuotsused langesid omavalitsuste kasuks, koormasid pikaleveninud ja kulukad vaidlused asutuste tööd.
Jørgenseni sõnul annab uus seadusandlus “tegutsemisvalmis kohalikele omavalitsustele võimaluse lahendada olukorda tõhusalt ja ilma kohtuvaidluste ohuta”.
Volinik lükkas tagasi sektori väited, justkui kahjustaksid piirangud turismist sõltuvat majandust ja üüritulust elatuvaid kinnisvaraomanikke. Ta rõhutas, et “eluase on põhiõigus, mitte lihtsalt kaup” ning “inimeste heaolu peab kaaluma üles kasumitaotluse”.
Samuti lükkas ta ümber kriitika, nagu ületaks Euroopa Komisjon kinnisvaravaldkonda reguleerides oma volitusi, kuna selles sektoris on Euroopa Liidu otsene pädevus piiratud.
Jørgensen selgitas, et uute plaanide kohaselt jääb riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste otsustada, millistes piirkondades on eluasemekriis ning kas ja kuidas sinna sekkuda.
“Eesmärk ei ole kehtestada piiranguid Brüsselist,” märkis Jørgensen. “Eluasemete kättesaadavus on aga üks Euroopa teravamaid probleeme ning Euroopa institutsioonid ei saa eirata kodanike igapäevaseid muresid.”
“Kriisi lahendamata jätmine toob kaasa ohu, et inimesed kaotavad usalduse demokraatlike institutsioonide vastu,” lisas ta. “See omakorda soodustaks äärmuslike poliitiliste jõudude esiletõusu.”
Õigusakt esitati peaaegu aasta pärast seda, kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas Euroopa Liidu eluasemepuudust “sotsiaalseks kriisiks” ja lubas olukorraga tegeleda.
Jørgenseni sõnul on uus õigusakt “oluline samm nende linnade, piirkondade ja riikide toetamiseks, kes soovivad pakkuda kiireid lahendusi”. Samas rõhutas ta, et tegemist ei ole imerohuga.
“Eluasemekriis on mitmetahuline probleem,” nentis volinik. Ta lisas, et Euroopa Liit peab jätkuvalt tegelema ka investeeringute, reeglite lihtsustamise, uute pindade loomise ja olemasolevale elamufondile langeva survega.