Peatükid
-
00:11
Estonia ja linnahalli saatus
-
02:19
Patiseis kultuuripärandi üle
-
04:44
Hooned poliitmängude keskmes
-
08:52
Majanduslik surve pärandile
-
13:47
Helsingi näide ja võrdlused
-
15:35
Estonia võimalike lahenduste kaalumine
-
19:45
Vaated ja linnaruumi kaotus
-
23:14
UNESCO pärandi ja Tallinna vaidlused
-
25:59
Maailmapärandi nimekirja karmid reeglid
-
28:13
Tallinna oht UNESCO staatusest
-
29:31
Eestonia ja linnaruumi konfliktid
-
33:21
Pärandi ja arengu tasakaal
-
34:53
Varjatud maalid ja avatud mälu
-
37:49
Mälestusmärgid ja ajaloo hoidmine
-
39:47
Tehumardi uued tähendused
-
42:46
Miks mälu peab püsima
Estonia teatrist ja Tallinna linnahallist on saanud poliitmängude vahendid, nentis Muinsuskaitse Nõukogu aseesimees, Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu asepresident ja UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni eksperdikomisjoni liige ning EKA dotsent Riin Alatalu saates “Kuum tool”.
Teatud märgilise hoone häbimärgistamine, negatiivse kuvandi andmine, selleks et sellest lahti saada või seda moonutada, et saavutada oma poliitilisi eesmärke – see on täiesti tavaline poliitiline taktika, osutas Alatalu.
“Estonia puhul kurblooline on see, et Estonia on kaotanud vähemalt 5 aastat, kui mitte isegi rohkem. Aastast 2021 on Riigikogu Kultuurikomisjonile öeldud, et juurdeehituse tegemine on halb mõte ehk selle ajaga oleks leitud mitu alternatiivset lahendust, mis võiksid täna olla juba töös,” osutas Alatalu.
Saade keskedus peale Estonia teatri ja Tallinna linnahalli nähtusele, kus pärandhoonetest on saanud vahendid poliitambitsioonide keerises. Selleks toodi näiteid ka mujalt maailmast. Juttu tuli ka Tallina UNESCO eeskirjadele vastamisest, UNESCO-st endast, aga ka vene okupatsiooniaja poliitsümboolikaga kunstiteostega ümberkäimisest.
Saatejuht on Siim Sultson
Fotol on Muinsuskaitse Nõukogu aseesimees, Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu asepresident ja UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni eksperdikomisjoni liige ning EKA dotsent Riin Alatalu. / Siim Sultson
