Esmaspäeval kogunes Belgradi tuhandeid inimesi endise Bosnia serblaste kindrali Ratko Mladići matustele, kes suri möödunud nädalal, kandes eluaegset vanglakaristust genotsiidi, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest.
Serbia lippe ning traditsioonilist Serbia sõjaväemütsi kandva Mladići piltidega rahvahulk kogunes Belgradi eeslinna kiriku juurde. Matusetalitust viis läbi riigi õigeusu kiriku pea, Serbia patriarh Porfirije, vahendas Reuters.
Seejärel kanti Mladići kirstu relvastatud ja välivormis sõdurite ning puhkpilliorkestri saatel läbi rahvarohkete tänavate, kus pealtvaatajad skandeerisid lahkunu nime. Mladić maeti lähedalasuvale kalmistule 1994. aastal surnud tütre kõrvale.
Tegemist oli ühtede suurimate avalike matustega Serbias pärast kommunismi kokkuvarisemist 1990. aastal.
Sündmus kinnitas, et Mladić on paljude serblaste ning Bosnia autonoomse Serblaste Vabariigi elanike silmis endiselt sügavalt austatud. Seda hoolimata süüdimõistvatest kohtuotsustest seoses Srebrenica veresauna ja Sarajevo piiramisega 1995. aastal, mis on kaks veriseimat sündmust sõjajärgses Euroopas.
“Tegemist on kangelasega,” sõnas 34-aastane Djordje, kes saabus Prijepoljest Mladićile viimast austust avaldama. “Ta oli suurepärane sõjaväestrateeg.”
Mladići surm on taas esile toonud tugevad emotsioonid, mis ulatuvad tagasi Jugoslaavia lagunemise ja sellele järgnenud Balkani etniliste konfliktide aega.
ÜRO rahvusvaheline kriminaaltribunal mõistis Mladići süüdi genotsiidis. Otsus põhines tema osalusel 1995. aasta Srebrenica veresaunas, mille käigus tapeti ligi 8000 Bosnia moslemist meest ja poissi, kui Bosnia serblaste väed vallutasid ÜRO kaitseala.
Samuti mõisteti ta süüdi 43 kuud kestnud Sarajevo piiramises, mille käigus hukkus umbes 10 000 inimest.
Eelmisel nädalal lükkas Euroopa Liidu laienemisvolinik Marta Kos edasi visiidi EL-i kandidaatriiki Serbiasse. Põhjuseks tõi ta Mladići surmajärgse ülistamise, sealhulgas asjaolu, et surnukeha kodumaale toimetamiseks kasutati valitsuse lennukit.
“1990. aastate Lääne-Balkani relvakonfliktid kuuluvad Euroopa lähiajaloo süngeimate hetkede hulka,” seisis Euroopa Liidu pressiesindaja avalduses. “Igasugune sõjakurjategijate ülistamine, genotsiidi eitamine ja ajaloo revideerimine on otseses vastuolus Euroopa põhiväärtustega ning sellisel tegevusel ei ole kohta Euroopa Liidus ega selle kandidaatriikides.”
Serbia president Aleksandar Vučić, kes eelmisel nädalal Kosi avalduse tagasi lükkas, matustel ei osalenud. Küll aga viibisid kohal tema poeg Danilo, kaitseminister Bratislav Gašić ja justiitsminister Nenad Vujić.
Samal ajal tõid matused Sarajevos taas esile valusad mälestused sõjast. Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis blokeerisid telekommunikatsiooniettevõtted kahe Bosnia serblaste telekanali signaali, mis edastasid matusest ja leinarongkäigust otseülekannet.
Bosnia välisminister Elmedin Konaković teatas, et protestiks Serbia ametivõimude tegevuse vastu matuste korraldamisel kutsutakse Belgradi saatkonnast tagasi kogu personal peale suursaadiku ja konsuli. Eelkõige tekitasid meelepaha kirstu saatnud sõjaväeline auvahtkond ja valitsusametnike osalemine.
“See on tõeliselt kohutav, et midagi sellist seal [Belgradis] toimub, sest tean, et seal leidub ka normaalseid inimesi, kes on sellele vastu,” ütles pensionil apteeker Zdravka Gvozdjar. Tema üheksa-aastane poeg hukkus Sarajevo piiramise ajal Mladići juhitud vägede tulistatud granaadi plahvatuses – olles üks enam kui tuhandest linnas tapetud lapsest.
“Mladić vääris üksnes jäädavat mälust kustutamist, mitte kangelaseks tõstmist,” sõnas naine. “Teda tuleks mäletada vaid lihunikuna.”