„Kui me kõik kasutame elektrit samal ajal, läheb meie elektrivõrk ülekoormusse,“ ütleb naisterahvas reklaamis. „See võib põhjustada rikkeid. Seega kasutage elektrit kella nelja ja üheksa vahel võimalikult vähe.“
See on märk sellest, et ühes maailma arenenumas majanduses on midagi valesti riigi energiavarustusega.
Holland on olnud elektriautode innukas kasutuselevõtja. Seal on Euroopas elaniku kohta kõige rohkem laadimispunkte Elektritootmise osas on Holland asendanud Põhjamere gaasivarudest saadud maagaasi tuule- ja päikeseenergiaga.
Nii palju, et riik juhib Euroopat ka päikesepaneelide arvult elaniku kohta. Tegelikult on rohkem kui kolmandikul Hollandi kodudest paigaldatud päikesepaneelid. Riik kavatseb 2030. aastaks teha avamere tuuleparkidest oma suurima energiaallika.
See on keskkonna seisukohast kiiduväärt, kuid paneb Hollandi elektrivõrgu tohutu surve alla ning viimastel aastatel on esinenud mitmeid elektrikatkestusi.
Probleemiks on „võrgu ülekoormus“, ütleb Hollandi energiakontserni Eneco tegevjuht Kees-Jan Rameau BBC-le, kelle ettevõtte toodangust juba 70% tuleb päikesest ja tuulest.
„Võrgu ülekoormus on nagu liiklusummik elektrivõrgus. Selle põhjustab kas liiga suur elektrinõudlus mingis piirkonnas või liiga suur elektritoodang, mida võrku suunatakse rohkem, kui võrk suudab vastu võtta.“
Ta selgitab, et probleem on selles, et võrk „kujundati ajal, mil meil oli vaid mõned väga suured, peamiselt gaasil töötavad elektrijaamad.“
Seetõttu ehitati väga suured elektriliinid nende jaamade lähedale ning üha väiksemad liinid, mida mööda elekter jõudis majapidamistesse.
„Tänapäeval liigume taastuvenergia poole ning see tähendab, et võrku süstitakse palju energiat just äärealadel, kus liinid on väiksemad.“
Kallis probleem
Belgia Liège’i ülikooli elektriinseneri professor Damien Ernst, üks Euroopa juhtivaid elektrivõrkude eksperte, ütleb, et Hollandi jaoks on tegemist kalli probleemiga.
„Neil on võrgu kriis, sest nad pole piisavalt investeerinud oma jaotus- ja ülekandevõrkudesse. Nüüd on igal pool kitsaskohad ning nende lahendamine võtab aastaid ja miljardeid.“
Professor Ernst lisab, et see on kogu Euroopat hõlmav probleem. „Paigaldatakse tohutul hulgal päikesepaneele, palju kiiremini, kui võrk suudab vastu võtta.“
Tekkinud on pikad järjekorrad
Kuid majapidamiste ja ettevõtete jaoks, kes soovivad oma elektrikasutust suurendada, on see üha tihedamini võimatu.
„Sageli tahavad tarbijad paigaldada soojuspumba või laadida elektriautot kodus, kuid see nõuab suuremat võimsusühendust – ja seda lihtsalt ei saa,“ ütleb Rameau.
„Ettevõtetel on veel raskem. Nad tahavad oma tegevust laiendada, kuid võrguoperaatorid ei saa neile lisaühendust anda.
See on jõudnud sinnamaani, et ka uute elamupiirkondade ehitamine Hollandis muutub üha keerulisemaks, sest pole enam võimalik uusi majasid võrku ühendada.“
Need inimesed ja ettevõtted jäävad aastatepikkustele ootejärjekordadele. Samal ajal on järjekorrad ka neil, kes tahavad võrku elektrit müüa, näiteks uued päikesepaneelidega kodud.
Ülekoormuse tegevuskava
Lahendustena mainib riigi kliimaministeerium oma „riiklikku võrgu ülekoormuse tegevuskava“, mille eesmärk on muuta seadusandlust nii, et võrgu laiendamiseks vajalikke lubasid saaks kiiremini väljastada.
Samuti julgustatakse inimesi olemasolevat võrku tõhusamalt kasutama – näiteks kampaaniaga „Tõmba juhe seinast“.
Ja rahaline toetus inimestele, kes müüvad oma ülejäävat päikeseenergiat võrku, vähendatakse peaaegu olematuks. Mõnel juhul tuleb inimestel lausa maksta selle eest, et nad saaksid oma päikeseenergiat võrku anda.
Mure on Euroopas suurem
Kuidas näeb seda probleemi meie süsteemihaldur Elering?
Nende kommunikatsioonijuht toob esmalt näiteks Soome, kus ehitatakse massiivselt liine ja alajaamu, et Põhja-Soomes tuulikutega toodetav elekter tuua alla lõunasse ehk tarbimise juurde. „Aga see on kuuldavasti üldine probleem Euroopas, et võrku tuleb juurde ehitada. Ajalooliselt on võrgud ehitatud pigem juhitavate võimsuste järgi, aga juurde tuleb taastuv, mis kõigub märksa rohkem ehk mingil hetkel tuleb võrku palju taastuvelektrit, teisel hetkel vähe,“ selgitab ka Köster.
Samas reguleerib hind olukorda. Kui turuhind on väga madal või negatiivne, siis pannakse ju osa jaamu seisma. Oleme seda Eestiski näinud suvel, kui päikest on palju ja hind samal ajal negatiivne ning hiljuti oleme näinud tuule puhul. Tuule poolest saaks rohkem toota, aga osad tuulikud seisavad.
„Akud muidugi aitavad. Kui võrku ei mahu ja hind parajasti madal, siis on mõistlik tootjal elekter salvestada ja anda see võrku teisel hetkel, kui võrgu suunal pudelikaela pole ja hind kõrgem. Uued suured päikesepargid tulevad tihti koos salvestitega.“
Elering pakub ka sellist liitumise võimalust, et kui tootja saaks toota, aga võrk ei suuda elektrit vastu võtta, siis Elering kompenseerib tootjale saamata jäänud tulu. Aga seda muidugi juhul, kui selline kompenseerimine on odavam võrreldes võrgu jämedamaks ehitamisega.
„See ongi üks näide sellest, kuidas peame silmas elektri kogukulu terve ühiskonna vaates. Maksame tootjale kompensatsiooni, aga väldime investeeringut võrku, mida on vaja vaid väga vähestel tundidel aastas. Sotsiaalmajanduslike tulude-kulude optimeerimise küsimus,“ ütleb Köster.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (10)