„Tuleb kasutada vana ratsionaalset talupojatarkust. Majapidamine peab olema kõrgemal,“ ütles Kapp. Tegu on olulise linnaplaneerimise küsimusega. „Me oleme vast viimasel ajal liiga palju tähelepanu pööranud põõsastele ja putukatele, aga tegelikult linna planeerimisel tuleb jälgida väga tähelepanelikult ikkagi pindade kujundamist.“
Kapp ei nõustu kriitikaga
Eesti Maaülikooli professori Ottar Tamme kriitikaga, et Tartu pole varasemate üleujutuste järel piisavalt tegutsenud, Kapp ei nõustunud. „Ma arvan, et Ottar Tamm tahab ka tähelepanu saada, aga ta ei ole ilmselt kursis,“ ütles Kapp.
Tema sõnul on Tartus alates 2005. aastast süstemaatiliselt rajatud lahkvoolset kanalisatsiooni. Ühe suurema probleemkoha, Riia viadukti juurde on hiljuti ehitatud uus torustik, mis peab piirkonnast vett ära juhtima.
Samuti käivad Kapi sõnul Annelinnas tööd, millega parandatakse ligi 30 000 inimese piirkonna sademevee ärajuhtimist. Samas leidis Kapp, et kriitika laiem mõte on põhjendatud: ainult torustikust ei piisa. Tänavad, kinnistud ja haljasalad tuleb kujundada nii, et ekstreemse saju korral oleks teada, kuhu üleliigne vesi liigub.
Keldrid ja garaažid ohus
Kinnistuomanikel soovitas Kapp esmalt üle vaadata kohad, mis asuvad tänavapinnast madalamal. Eriti suur oht tekib majadel, mille garaaži või keldrisse viib tänavalt allapoole kalduv sissesõit. Sellisel juhul tuleks Kapi sõnul rajada lahendus, mis takistaks tänavalt tuleva vee valgumist maja poole.
Tähelepanu tuleb pöörata ka kanalisatsioonile. Tugeva saju ajal võib kanalisatsioonis veetase tõusta ning madalamates ruumides paiknevatest põrandatrappidest võib vesi tagasi hoonesse tungida. Seetõttu peaksid sellised kohad olema varustatud tagasivoolukaitsega. „Hästi palju valingvihmade ajal just nimelt keldrid upuvad ära,“ ütles Kapp. Samuti soovitas ta kontrollida katuseid ja vihmavee äravoolu. Eriti lamekatuste puhul peavad äravoolud olema korralikult rajatud ja puhtad.