Samal ajal kui kaitsekulutused suurenevad miljardite võrra, on Soomel rahvastiku vananemise tõttu vaja rohkem raha ka sotsiaal- ja tervishoiule. Lisaks kulub üha rohkem raha pensionitele samal ajal kui tööealiste inimeste arv väheneb. Poliitikute ees seisavad rasked väärtusvalikud, vahendab Yle.fi.
Soome rahandusministeeriumi hinnangul on järgmisel valimisperioodil vaja umbes 10 miljardi euro väärtuses kokkuhoidu ja maksukärpeid, sama palju kui pragune valitsus on juba teinud.
Selle prognoosi kohaselt peaks Soome majandus kasvama keskmiselt 1,6 protsendipunkti aastas. Kui majanduskasv jääb oluliselt nõrgemaks, võib kärpevajadus vaid nelja aastaga tõusta üle 18 miljardi.
Valitsuse ja opositsiooni äsja kokkulepitud võlapiduri summad on mõõdukamad.
Järgmisel ametiajal on vaja veidi üle kuue miljardi euro suurust ja ülejärgmisel umbes viie miljardi euro suurust kokkuhoidu.
Kulutuste suurenemine koos valitsemissektori võla vähenemisega võib sundida kärpima näiteks Soome sotsiaalteenuste või pensionite taset, isegi kui otsustajatele on see selgelt vastumeelne.
Parteijuhid rõhutasid Ylele, et ühiselt kokkulepitud kaitsekulutused on Venemaa ohu tõttu vajalikud. Kõiki teisi avaliku sektori kulutusi hakatakse edaspidi hoolikamalt jälgima.
Peaminister ja Koonderakonna juht Petteri Orpo ütleb, et kõik eelarvekategooriad tuleb üle vaadata. Ka avalikus sektoris on veel arenguruumi.
Orpo ei puudutaks juba makstavaid pensione. Selle asemel kaaluks ta pensioniea tõstmist. Pensioniiga on seotud oodatava elueaga ja seetõttu pensioniiga juba tõuseb.
Orpo langetaks tööle ja ettevõtlusele makstavat maksu. Selle asemel maksustataks tarbimist ja tervist kahjustavaid asju ja reostust. Orpo pole maksude tõstmisest aga sugugi vaimustuses. “Ma ei usu põhimõtteliselt, et maksude tõstmine selle probleemi lahendab. Kui see oleks lahendus olnud, oleksime makse ilmselt 100 protsenti tõstnud,” lausus ta Ylele.
Rahandusminister ja Põlissoomlaste juht Riikka Purra teeks samuti peaaegu kõikjal kokkuhoidu, aga esmalt teisejärguliste kulutuste ehk väljaminekute arvelt, näiteks organisatsioonidele ja arengukoostööle antavate toetuste arvelt. Samuti vaadataks üle ettevõtlustoetused.
Järgmine valitsusperiood saab olema veelgi raskem, sest see valitsus on juba kümne miljardi piirini jõudnud. Kõik madalal rippuvad viljad on nopitud ja poliitiliselt äärmiselt rasked otsused on tehtud, nentis Purra.
Purra pensionide kärpimise osas seisukohta ei võta.
SDP juht Antti Lindtman kärbiks esmalt ettevõtlustoetusi, Kela toetusi ja põllumajandustoetusi.
SDP ei toeta pensionite kärpimist, sest see mõjutaks majanduskasvu kodanike väheneva tarbimise tõttu. Lindtman soovib teha kõik endast oleneva, et kaitsta madala ja keskmise sissetulekuga inimeste rahakotti.
“Samuti on oluline, et meie õpitulemused ja õppetase tõuseksid, sest lõppkokkuvõttes tuleb meie edasine areng just sealt,” lausus ta.
Keskerakonna juht Antti Kaikkonen ei taha koostada mingeid absoluutseid nimekirju, kuna need võivad kokkuhoiuotsuste tegemisel tekitada veelgi hullema ummikseisu.
Ta ootab nii enda kui ka teiste osapoolte valmisolekut rasketeks otsusteks.