Suvel katsetasid haigla õde ja tervisejuht patsientidele helistamist ning küsimuste asjakohasust. Selle põhjal koostati esmane stsenaarium kõneroboti testkõnede tegemiseks.
„Kõneroboti eesmärk ei ole asendada tervishoiutöötajat, vaid aidata meil jõuda õigel ajal nende inimesteni, kes võivad pärast haiglast koju naasmist täiendavat tuge vajada. Kui robot tuvastab patsiendi vastustes võimaliku riskisignaali, saab tervishoiutöötaja olukorra üle võtta ja inimesega personaalselt edasi tegeleda,“ lisas Petersen.
Projekti on kaasatud tehnoloogiapartner CallVA (callva.io), kelle abiga robotkõnesid testitakse. Septembris ja oktoobris keskendutakse kõnede edasisele testimisele ning stsenaariumide loomisele olukordadeks, kus patsiendi vastustes tuvastatakse võimalik riskisignaal.
Projekt kestab oktoobri lõpuni, mil esitletakse tulemusi heaolutehnoloogiate programmi lõpuüritusel. Tulemustest selgub, kas samasse meetmesse kirjutatakse jätkuprojekt, et tehnoloogia kaasata igapäevasesse protsessi.
Projekti laiem eesmärk on suurendada eakate ja mitme kroonilise haigusega patsientide turvalisust ning iseseisvat toimetulekut koduses keskkonnas. Ennetav jälgimine võib samal ajal aidata vähendada tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi ning patsiendi lähedaste koormust.
Kõnerobot on seejuures üks võimalus patsiendi koduse toimetuleku toetamiseks. Kombineerides seda teiste lahendustega ning sidudes senisest paremini tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid, võiks tulevikus patsiendi kohta eri kanalitest kogunev oluline info jõuda ühtselt terviseteejuhtide töölauale. See võimaldaks abivajadust varem märgata, vajalikku tuge paremini koordineerida ning muuta eakate iseseisev kodus toimetulek praegusest oluliselt turvalisemaks.
Tulevikus on võimalik kõneroboti kasutusala veelgi laiendada. Näiteks võiks süsteem teavitada perearste patsiendi haiglast väljakirjutamisest ning toetada kodus elavate patsientide jälgimist ka teistel raviteekondadel. Selline ennetav lähenemine aitab suunata rohkem inimesi haiglaravi asemel turvaliselt kodustele teenustele ning toetab tervishoiu arengut patsiendikesksemaks ja kestlikumaks.
Katseprojekti on Viljandi haiglast kaasatud somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse juht Maia-Liisa Suigusaar, PAIK-teenuse juht Merit Tekko, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse voodifondi juht Janne Klusova ning koostööteenuste juht Krista Valdvee.