Eesti õpilased saavutasid 2025. aasta PISA uuringus taas väga kõrgeid tulemusi. OECD liikmesriikide võrdluses edestasid Eestit üldtulemuste põhjal üksnes Jaapan ja Lõuna-Korea. Eesti haridussüsteemi tugevust kinnitavad eriti head tulemused loodusteadustes ja arvutuslikus probleemilahenduses, kuid ekspertide hinnangul ei saa tähelepanuta jätta funktsionaalse lugemisoskuse jätkuvat halvenemist.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et Eesti koolid ja õpetajad on suutnud säilitada õpilaste teadmiste kõrge taseme vaatamata viimaste aastate keerulistele sündmustele. Haridust on mõjutanud koroonapandeemia, Ukraina sõda, tehisintellekti kiire areng ja digikeskkonna laienemine, kuid Eesti õpilased kuuluvad endiselt maailma parimate hulka.
Haridus- ja Noorteameti rahvusvaheliste uuringute juht Gunda Tire rõhutas, et tulemuste üle on põhjust rõõmustada, kuid need annavad ka selge hoiatussignaali. Viimase kümne aasta jooksul on PISA tulemused langenud paljudes riikides. Eestis ei ole langus olnud nii järsk kui mitmel pool mujal, kuid meie õpilaste parimad tulemused jäid 2018. aastasse.
PISA hindab teadmiste rakendamise oskust
OECD korraldab PISA uuringut iga kolme aasta järel. Selle eesmärk on hinnata 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi. Eestis osalevad uuringus peamiselt üheksanda klassi õpilased.
PISA ei mõõda üksnes õppekava omandamist ega faktiteadmisi. Uuring näitab, kuidas suudavad noored matemaatikas, loodusteadustes ja lugemises omandatud teadmisi päriselulistes olukordades kasutada. Nii saab hinnata, kas õpilased oskavad teadmisi seostada, järeldusi teha ja probleeme lahendada.
- aasta uuringus hinnati esimest korda ka arvutuslikku probleemilahendust. See ei tähenda üksnes programmeerimisoskust, vaid hõlmab loogilist mõtlemist, mustrite märkamist ning keeruliste ülesannete jagamist väiksemateks ja paremini lahendatavateks osadeks.
Eesti õpilased on PISA uuringutes osalenud alates 2006. aastast ning riik on kujunenud üheks maailma edukama haridussüsteemi näiteks. Ka 2022. aasta uuringus kuulus Eesti rahvusvahelisse tippu.
- aasta tulemuste järgi saavutasid Eesti õpilased loodusteadustes keskmiselt 527, matemaatikas 508, funktsionaalses lugemises 499 ja arvutuslikus probleemilahenduses 541 punkti.
Kui arvestada lisaks OECD riikidele ka ühendusse mittekuuluvaid riike ning Hiina erihalduspiirkondi, saavutas Eesti loodusteadustes kuuenda, matemaatikas ja funktsionaalses lugemises kaheksanda ning arvutuslikus probleemilahenduses seitsmenda koha.
Matemaatika tulemused jäid üldjoontes stabiilseks
- aasta PISA uuringus langes Eesti õpilaste matemaatikatulemus võrreldes 2018. aastaga 13 punkti. OECD arvestuse järgi vastab ligikaudu 20-punktiline erinevus umbes ühe õppeaasta jooksul omandatavatele teadmistele ja oskustele.
- aastal vähenes Eesti õpilaste matemaatikatulemus veel kahe punkti võrra, jõudes 508 punktini. Tartu Ülikooli matemaatikahariduse lektori Tiina Kraavi hinnangul võib nii väikest muutust pidada tavapäraseks kõikumiseks. Oluline on seegi, et mitmes teises riigis jätkus tulemuste langus kiiremini kui Eestis.
Kraavi sõnul võivad matemaatikatulemustes endiselt kajastuda koroonapandeemia ajal tekkinud õpilüngad. Selle väite kinnitamiseks tuleb andmeid siiski põhjalikumalt uurida.
Muret valmistab jätkuvalt poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus. Eesti poisid edestasid matemaatikas tüdrukuid keskmiselt 13 punktiga ning sooline lõhe suurenes. Kraavi hinnangul tuleb senisest rohkem rõhutada, et inseneeria ja matemaatikaga seotud tulevikuvõimalused pole mõeldud ainult poistele.
Võrdluseks oli Soomes poiste ja tüdrukute matemaatikatulemuste erinevus kõigest kaks punkti.
Eesti tugevuseks võib pidada ka seda, et PISA uuring toimub enamasti põhikooli lõpueksamitega samal ajal. Õpilased on selleks ajaks õppimisele ja ülesannete lahendamisele häälestatud. PISA ülesanded on sageli tavapäratut laadi ning nõuavad teadmiste rakendamist ootamatus olukorras, kuid nende lahendamiseks on siiski vaja kindlaid baasteadmisi.
Eesti lähiriikidest kogusid Soome õpilased matemaatikas keskmiselt 469, Leedu õpilased 470, Läti noored 460 ja Rootsi õpilased 464 punkti.
Loodusteadused on jätkuvalt Eesti suur tugevus
Eesti õpilased on aastaid paistnud silma väga heade loodusteaduste tulemustega. Võrreldes 2022. aastaga suurenes keskmine tulemus ühe punkti võrra ja jõudis 527 punktini. OECD riikidest edestas Eestit üksnes Jaapan 538 punktiga.
Eesti noorte eriliseks tugevuseks osutus teaduslike uuringute kavandamine ja hindamine. Paljude teiste tippriikide õpilased on tugevamad kas teabe otsimises või nähtuste selgitamises, kuid Eesti noored paistavad silma just uurimusliku lähenemise poolest.
Tulemused näitavad ka seda, et Eesti kool suudab kodusest majanduslikust olukorrast tulenevaid erinevusi võrdlemisi hästi tasandada. Pere sotsiaalmajanduslik taust selgitas loodusteaduste tulemuste erinevustest 9,6 protsenti.
Samas hoiatas Tallinna Ülikooli võrdleva avaliku poliitika professor Triin Lauri, et Eesti koolide vahel võivad vanemate sissetulekust tulenevad erinevused olla siiski märkimisväärsed. Paljud pered ei vali lapsele elukohajärgset kooli ning see võib suurendada koolide sotsiaalset kihistumist.
Suur probleem on ka eesti kodukeelega ja sisserändetaustaga õpilaste tulemuste erinevus. Viimaste kodune keel on Eestis enamasti vene keel. Loodusteadustes jäi nende kahe rühma vahele 47-punktiline erinevus, mida võib võrrelda rohkem kui kahe õppeaasta pikkuse mahajäämusega.
Eriti nõrgad on vene kodukeelega poiste lugemistulemused. Ligikaudu 30 protsenti neist ei saavutanud isegi baastaset, kuigi nad sooritasid testi oma emakeeles. See tekitab küsimuse, kui suurt lisatuge vajavad nad täielikult eestikeelsele õppele üleminekul.
Ekspertide sõnul ei pruugi eestikeelsele haridusele ülemineku positiivne mõju kohe nähtavaks saada. Esimesed suuremad tulemused võivad ilmneda alles 2031. aasta PISA uuringus, sest põhjaliku haridusreformi mõju avaldub tavaliselt mitme aasta jooksul.
Eesti lähiriikidest saavutas Soome loodusteadustes 504, Leedu 488, Läti 468 ja Rootsi 485 punkti.
Funktsionaalse lugemisoskuse langus on suurim murekoht
Kõige tõsisemaks probleemiks kujunes Eesti õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse vähenemine. Võrreldes 2018. aastaga on keskmine tulemus langenud 24 punkti ja jõudnud 499 punktini. See on Eesti jaoks madalaim tulemus kogu PISA uuringutes osalemise aja jooksul.
Kuna 20–25 punkti vastab ligikaudu ühe õppeaasta jooksul omandatud oskustele, võib öelda, et Eesti noorte lugemisoskus on võrreldes kümne aasta taguse ajaga langenud umbes ühe õppeaasta võrra.
Samas on lugemistulemused halvenenud enamikus riikides. Euroopas edestas Eestit vaid Iirimaa, mille õpilased kogusid keskmiselt 500 punkti.
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Kaja Sarapuu hinnangul on languse taga mitu omavahel seotud põhjust. Üks neist puudutab koolis kasutatavaid ülesandeid. Õpilastelt küsitakse sageli tekstis sisalduvaid fakte, kuid vähem nõutakse loetu põhjal seoste loomist, järeldamist ja hinnangute andmist. PISA uuringus on just need oskused väga olulised.
Teine põhjus on noorte lugemisharjumuste muutumine. Pikemate tekstide asemel tarbitakse järjest sagedamini lühikesi infokilde ning ühelt sisult liigutakse kiiresti järgmisele. Nii jääb vähem aega loetu mõtestamiseks ja selle üle arutlemiseks. Siin on oluline roll ka kodusel eeskujul.
Kolmanda probleemina tõi Sarapuu esile õpilaste väga erineva taseme samas klassis. Osa lapsi vajab pidevat kordamist ja individuaalset tuge, teised omandavad materjali kiiresti. Kõigil õpetajatel ei ole piisavalt aega, kogemusi ega abivahendeid, et sellises olukorras iga õppijat tema vajaduste järgi toetada.
Neljandaks mõjutab tulemusi õpetajate puudus. PISA raporti järgi puutus 91,5 protsenti Eesti koolijuhtidest kokku õpetajate nappusega. Kui ühe õppeaasta jooksul vahetub klassil mitu õpetajat, võib õppetöö järjepidevus kaduda.
Lugemisoskust võib mõjutada ka nutiseadmetes veedetud aeg. Eesti noored viibivad ekraanide ees keskmiselt 39 tundi nädalas. Pidevalt vahelduv digitaalne sisu võib tähelepanu hajutada ja muuta pikemale tekstile keskendumise raskemaks.
Minister Kristina Kallase sõnul on õpetajad märganud, et õpilastel on järjest keerulisem teksti lõpuni lugeda ja sellel pikemalt tähelepanu hoida. Seetõttu tehakse testides vigu ka siis, kui vajalik vastus on tekstis olemas.
Lugemises ilmneb suur erinevus ka tüdrukute ja poiste vahel. Eesti tüdrukud edestasid poisse keskmiselt 25 punktiga. Ekspertide hinnangul võivad sellele kaasa aidata juba varases eas kujunevad erinevad ootused. Poistelt ei nõuta alati sama palju süvenemist ja pingutamist kui tüdrukutelt.
Funktsionaalne lugemisoskus mõjutab omakorda tulemusi kõigis teistes õppevaldkondades. Kui õpilane ei mõista ülesande teksti või ei suuda olulist teavet eristada, võib tal tekkida raskusi nii matemaatikas kui ka loodusteadustes.
Eesti lähiriikidest saavutas Soome lugemises 474, Leedu 464, Läti 430 ja Rootsi 466 punkti. Rahvusvahelise pingerea tipus oli Singapur 535 punktiga.
Eesti noored said väga hea tulemuse uudses probleemilahenduse testis
Arvutuslik probleemilahendus oli 2025. aasta PISA uuringus uus hindamisvaldkond. Selle eesmärk polnud kontrollida, kas õpilane suudab peast valmis arvutikoodi kirjutada. Tähelepanu pöörati loogilisele mõtlemisele, mustrite tuvastamisele ja keeruliste probleemide jagamisele väiksemateks osadeks.
Õpilased lahendasid kahte pikemat ülesannete kogumit ning said kasutada õppematerjale, näiteid, juhendeid ja süsteemi tagasisidet. Selline lähenemine hindas lisaks teadmistele ka õpilaste püsivust ning valmisolekut lahendust iseseisvalt otsida.
Eesti õpilased kogusid selles valdkonnas keskmiselt 541 punkti. Eesti tulemused olid tugevalt seotud loodusteaduslike oskustega, mis näitab, et noored oskavad eri valdkondades omandatud teadmisi omavahel siduda.
Gunda Tire hinnangul võis heale tulemusele kaasa aidata Eesti koolides pakutav programmeerimisõpe. Ülesanded nõudsid kannatlikkust, katsetamist ja valmisolekut pärast ebaõnnestumist uuesti proovida.
Eesti lähiriikidest kogusid Soome ja Läti õpilased arvutuslikus probleemilahenduses 507, Leedu õpilased 512 ning Rootsi noored 503 punkti.
Õpilaste usk enda arengusse toetab Eesti haridusedu
PISA uuring tõstatab lisaks õpitulemustele küsimuse, millise hinnaga edu saavutatakse ja kuidas tunnevad õpilased end koolis. Gunda Tire sõnul on Eesti noorte eluga rahulolu võrreldes varasemate uuringutega paranenud ning jõudnud ligikaudu kümne aasta tagusele tasemele.
Samas võib vaimse tervise olukord mõjutada tugevamate õpilaste tulemusi. Triin Lauri juhtis tähelepanu sellele, et loodusteadustes vähenes kõige kehvema ja kõige parema sotsiaalmajandusliku taustaga noorte tulemuste erinevus osaliselt seetõttu, et jõukama taustaga õpilaste tulemused langesid.
Eesti noorte akadeemilist edu toetab tugev usk isikliku arengu võimalikkusesse. Tervelt 83 protsenti Eesti õpilastest usub, et intelligentsus ei ole muutumatu kaasasündinud omadus, vaid pingutamise ja õppimise kaudu arendatav võime.
Eesti paistab silma ka selle poolest, et õpetajate ja õpilaste arusaamad arengule suunatud mõtteviisist langevad suuresti kokku. Tähtis on samuti perede toetus. Enamik Eesti noori tunneb, et vanemad huvituvad nende koolipäevast, kuulavad neid ja aitavad vajaduse korral raskustega toime tulla.
- aasta PISA tulemused kinnitavad, et Eesti haridussüsteem kuulub jätkuvalt maailma tugevamate hulka. Samal ajal näitab funktsionaalse lugemisoskuse langus, et seniste saavutustega ei saa lihtsalt rahule jääda. Tähelepanu tuleb pöörata lugemisharjumustele, õpetajate puudusele, õpilaste erinevatele vajadustele, digikeskkonna mõjule ning eesti- ja venekeelsete noorte hariduslõhe vähendamisele.
Eesti kõrge koht rahvusvahelises võrdluses on märkimisväärne saavutus, kuid järgmiste aastate tähtsaim ülesanne on tagada, et noored ei oskaks üksnes fakte meenutada, vaid suudaksid loetut mõista, teadmisi seostada ja keerulistele probleemidele iseseisvalt lahendusi leida.
Related
Post navigation