Vändra jahimehed küttisid karu kolm päeva enne seda, kui kohus MTÜ Eesti Suurkiskjate vaidlustuse järel nuhtlusisendite küttimisload peatas.
Vändra jahisektsiooni juhatuse esimehe Jüri Müüri sõnutsi tegid jahimehed korduvalt kindlaks metsaoti, keda oli Vändra ja Suurejõe vahelisel kergliiklusteel nähtud ja kes oli Rätsepa külas mesitarusid rüüstanud, ja küttisid kiskja varitsuses augusti viimasel pühapäeval.
Vändra kandis pahandust teinud karu mahalaskmiseni kulus paar nädalat.
Müüri jutu järgi võttis pärast küttimisloa väljaandmist aega, et teha kindlaks õige karu ja kaardistada tema liikumisteed. «Tuli natuke vaeva näha. Otsisime selle karu, kes probleeme tekitab, üles, tegime kindlaks, kus ta käib, ja varitsesime teda,» kirjeldas Müür nuhtlusisendi küttimise anatoomiat.
Kuna karusid on liikvel rohkem, on Müüri ütlust mööda kõige keerulisem tuvastada õige loom, kes pahandust teeb, sest muidu pole küttimisest mingit kasu.
«Pärast küttimist pole enam kuulda olnud, et inimesed oleksid karu näinud nendes kohtades, kus teda varem märgati,» ütles Pärnumaa jahimeeste liidu Vändra jahisektsiooni juhatuse esimees.
MTÜ Eesti Suurkiskjad vaidlustas kohtus tosin keskkonnaameti korraldust karudest nuhtlusisendite küttimise kohta. Tallinna halduskohus rahuldaski eelmise nädala keskel MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas ajutiselt vaidlusaluste karude laskmist lubavate korralduste kehtivuse.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et erilubade andmine on olnud ainuõige valik olukorras, kus karu on muutunud inimesele ohtlikuks.
«Inimese turvalisuse tagamise nimel peab olema võimalik probleemselt käituvaid loomi küttida. Keskkonnaamet on andnud sel aastal igati kaalutletud ja põhjendatud erilube. Samuti toetame ennetusmeetmete rakendamist, teeme teavitustööd, kogume tõendeid, suhtleme kogukondade ja jahimeestega. Teeme kõik endast oleneva, et karudel läheks Eestis liigina jätkuvalt hästi. Aga ohtlikult käituvate loomade probleem tuleb lahendada enne, kui see muutub traagiliseks,» selgitas Vakra.
Karu küttimise eriluba antakse siis, kui hoolimata tõrjeaedadest, peletamisest, inimeste ja eluhoonete vahetust lähedusest jätkab karu näiteks mesitarude lõhkumist või inimest üldse ei karda ja tuleb korduvalt asulasse tagasi. Sellisel juhul võib ta kujutada endast juba otsest ohtu.
Keskkonnaameti teatel on iga küttimisluba kaalutud eraldi ja antud siis, kui on põhjust siduda karu probleemse käitumisega, mis juba on kaasa toonud varalist kahju või ohte ja kus leebem ennetus ohtu ei maanda. Näiteks on mesikäpp oma julge käitumisega korduvalt ohustanud inimeste turvalisust või tekitanud märkimisväärset kahju kariloomadele, põllumajandustoodangule, mesitarudele.
Eestis elab hinnanguliselt umbes 1100 pruunkaru, kelle arvukus on 2013. aastast kasvanud. Keskkonnaameti hinnangul satuvad mesikäpad järjest sagedamini asulatesse või nende lähedusse, kuna seal leidub neile kergesti kättesaadavat toitu. Amet soovitab karusid mitte toita ja hoida toidujäätmed ja aiasaadused kinniselt.
Karu on euroliidus rangelt kaitstav liik ja keskkonnaameti teatel võib teda küttida erandkorras, ennetamaks kahjustusi või vältimaks ohtu inimese elule ja tervisele. Amet on rõhutanud, et karude inimpelglikkuse säilimine on tähtis elanike ohutuse seisukohalt.
Kui tavapäraselt on 1. augustil alanud karujaht, siis tänavu üle-eestilist kvoodipõhist jahti mesikäppadele ei peeta. Põhjuseks see, et kevadel võitis MTÜ Eesti Suurkiskjad kohtus keskkonnaametit. Nüüd tohib pruunkaru küttida üksnes ameti eriloaga.
2023. aastal lasti Eestis 95 karu, 2022. aastal 91 ja 2024. aastal 101 mesikäppa, mis tõenäoliselt jääb vähemalt lähiaastatel suurimaks arvuks. Mullu peatas kohus karujahi ja koos üksikisendite kohta välja antud erilubadega lasti vaid 32 metsaotti.