Ta kirjeldab hetke, kus ratsionaalsed argumendid enam ei aidanud. Sündis sügav ja valus äratundmine, et õnn on käest libisenud.
Suhe on nagu puu, mille juured peituvad meie süvavajadustes. Kui need juured jäävad pikaajaliselt toiduta, hakkab ka kõige tugevamana näiv tüvi lõpuks murenema.
Triin Kahre selgitab, et sageli aetakse normaalsed suhtekriisid ja arenguetapid sassi lõpliku sobimatusega, mistõttu on oluline õppida peeglisse vaatama ja mõistma, kas me klammerdume partneri külge vaid hirmust üksinduse ees. Juttu tuleb ka vastutusest ja sellest raskest hetkest, kui üks osapool peab olema see „detonaator“, kes vajutab nupule ja lõhub seni toiminud peresüsteemi, teades, et see toob kaasa laviini tundeid ja muutusi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (4)