Tehisarurakendused ja selle agendid pakuvad inimestele sedavõrd häid ülevaateid, et neil kipub kaduma isu külastada nende aluseks olevaid veebilehti. Teenimata jäänud tulu ja kasvanud serverikoormus tõotavad muuta terve veebi toimimisloogikat, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Domineeriva otsinguteenuse pakkujana koguneb Google serveritesse igasugust potentsiaalselt huvitava sisuga teavet. Taoline ainulaadne vaade maailmas toimuvale põhjustas aastaid tagasi parasjagu hirme. Kardeti, et ettevõte näeb inimeste huvide taga suurte ja oluliste protsesside mustreid. Teistest suurem informeeritus on olnud oluline ebavõrdsust tekitav mehhanim.
Et Google insenerid ei saaks võimalikku teabe eelist näiteks börsil ära kasutada, on neil juriidiliselt keelatud ja tehniliselt takistatud kasutada ettevõttesse kogunevaid otsinguandmeid aktsiatega kauplemiseks. Teabe asümmeetria eksisteerib alati, kuigi seda saab vähendada. Google seda tegigi, demokratiseerides osa otsingutega seotud teabest avalikkusele loodud trendide ja otsingute märksõnade analüüsi tööriistadega.
Küll aga põhjustas pahameelt otsingurobotite väsimatud veebilehtede külastused. Teabe indekseerimine ja korrastamine moodustavad aga kogu teenuse väärtusloome selgroo. Inimese käitumises esineb huvitav nähtus, milles nõustub ta kannatama, kui saab sellega ka endast suuremale haiget teha. Veebi asuti püstitama panema keelumärke, millega keelati otsingurobotite oma õuele tulek. Mõne jaoks kestab väike lahing tänapäevani, isegi kui veebikodupidajad sõltuvad ise paremast teabeteenusest.
Enamusega saavutati senini enam-vähem püsinud kompromiss. Veebileht lubab otsingurobotil sealset teavet koguda. Google kaasab selle küsijate teenusesse ja teabe otsija näeb linki. Osa neist jõuavad algse allika juurde ning veebileht saab tähelepanu, võidab mõju või kogub reklaamitulu. Keegi ei saanud midagi tasuta.
Nüüd on veebiruumi kodurahu taaskord ohus. Tehisintellekt algatas järjekordse andmete kogumise laine ja kasvatas lõppkasutajate analüütilist võimekust. Omamoodi uus demokratiseerimise laine vähendab lõhet tavaliste inimeste ja institutsionaalsete teabe kasutajate vahel. Uues võidujooksus koguvad TI-teenused nende nutikust edendavat teavet ja nüüd läkitavad ka lõppkasutajad oma agentide armee tegema seda sama.
Uus tüliallikas on tegelikult vana probleem uues kuues. Otsinguteenuste ja infoallikate vahelist enam-vähem talutavat rahu hoidunud sotsiaalne kokkulepe on rebenemas tehisintellekti agentide tõttu. Isegi Google’i otsinguteenus pakub otsingutulemuste lehitsemise asemel TI-agendi koostatud vastuseid.
TI-d koolitatakse olulisel määral aset internetis leiduva teabega. TI-ettevõtted vajavad veebist ammutatavat teavet nii mudelite treenimiseks kui ka agentidele värske informatsiooni hankimiseks. Selle asemel, et saata teabehuviline hiljem veebisaiti külastama, mille eest viimane tasu teeniks, koostab TI sedavõrd ammendava vastuse, et veebipidaja võib koristada vaid koduukse eest digitaalset prahti ja katta selle ülalpidamiskulusid.
Lähedase ja vahest probleemsema näite pakub Vikipeedia, mille külastavus kukkus koos ChatGPT populaarsuse kasvuga. Vikipeedia rahastus ei rajane lugejate külastuste reklaamirahaks muutmisele, kuid kui lehte külastab vähem inimesi, mõjutab see annetuste suurust, panus kogukonda, uute toimetajate värbamist ja teabeteenuse tajutavat väärtust. Samal ajal Vikipedia servereid traalivad TI-agendid tekitavad aga organisatsioonile märkimisväärseid taristukulusid. Tehisintellekt tarbib avalikku teavet, nõrgestades samal ajal seda loovat ja korrastavat inimestest ökosüsteemi.
See avab veel ühe seose inimeste käitumist vormiva loogikaga. Selleks on veebisaidi teabe kvaliteedi hind. Mida rohkem on omanik kvaliteetse teabe nimel teinud tööd ja kulutusi, seda väiksem on tema motivatsioon lasta robotitel teavet tasuta traalida. Seevastu libauudiste ja valeteabe loojad on levikust vägagi huvitatud. Nii võivad lõppkasutajaid teenindavad agendid tahtmatult omandada eksitavat teavet ja õppida halbu kombeid.
Lähitulevikus ei pruugi TI kimbutavad probleemid tuleneda inimesega konkureerivast intellektist. Probleemiks võivad kujuneda teabele juurdepääsu majanduslikud stiimulid. Ajalehed nõuavad lugemise eest raha, teadusartiklite vahendajad teevad seda sama, aga propaganda reostab teaberuumi nagu tasuta kilekotid.
Hakkasime just rõõmustama meile teavet vahendava tehisintellekti abi üle. Niipea kui see tõsiselt tööle asus, hakkas aga tõde tema eest uksi sulgema. Võib-olla oleme avastamas täiesti uut küsimust – miks peaks maailma parim teave üldse laskma ennast leida?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.