Eesti puidutööstuse viimased neli kvartalit näitavad eelkõige kohanemist, mitte taastumist, selgub äsjailmunud puidutööstuse aastaraportist. Sektor ei ole enam selles šokis, kuhu ta sattus pärast ehitusturgude jahtumist, kulude kiiret kasvu ja Venemaa tooraine kadumist Euroopa turult. Samas ei saa üksikute paremate kvartalite põhjal veel öelda, et puidutööstus oleks varasema jõu tagasi saanud.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- miks ei tähenda viimaste kvartalite paranemine veel puidutööstuse tegelikku taastumist;
- kuidas kirjeldab Hendrik Välja sektori suurimat ohtu ja mida see võib tähendada puidu väärindamisele Eestis;
- millised kulud ja riskid hoiavad ettevõtteid praegu laienemise asemel ettevaatlikult efektiivsust kasvatamas.
Täpsem on öelda, et ettevõtted on õppinud tegutsema uues olukorras. Tootmine on ümber korraldatud, kulusid kontrollitud, sisendite allikaid muudetud ning eksporditurgusid vaadatakse senisest laiemalt. See on aidanud suurema languse peatada, kuid pole toonud tagasi varasemat kasvutempot.
Infopanga värske puidutööstuse aastaraporti 2026 leiad SIIT.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Hendrik Välja kirjeldas saates „Mets ja majandus” sektori seisu sarnaselt. Tema sõnul on „suur kriis vast ära stabiliseeritud” ning ettevõtted on leidnud uued tasakaalupunktid. „Ettevõtted on suutnud oma tootmist efektiivistada ja kohaneda muutunud turuga,” ütles Välja.
Kohanemine on olnud vajalik, sest puidutööstus tegutseb endiselt madalamal mahutasemel. Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo on toonud välja, et tootmismahud on 2021. ja 2022. aasta tippudest umbes veerandi võrra allpool ning viimased kolm aastat on sektor liikunud pigem ühe koha peal. See on oluline taust ka viimase nelja kvartali tulemuste hindamisel. Kui mõni näitaja paraneb, ei tähenda see veel jõudmist uude kasvufaasi – pigem näitab see põhja stabiliseerumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud loodPuidu import kasvab Eestis ekspordist kiiremini
Eesti puidu ja puittoodete import kasvas eelmisel aastal ekspordist märksa kiiremini. Euroopa saetööstuste liidu EOS värske raport kirjeldab Eestit riigina, kus välismaalt ostetud saematerjal on oluline sisend suurema lisandväärtusega toodete valmistamiseks. Ehitusturu nõrkus tähendab aga, et kogu olemasolev järeltöötlemisvõimsus ei ole endiselt rakendust leidnud.
Keskkonnaagentuuri juht: erametsas saab senise raietempoga jätkata veel viis kuni kümme aastat
Eesti mets ei ole otsa saamas, kuid senine raiemaht ja puidutööstuse harjumuspärane toormebaas ei püsi muutumatuna. Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul võib riigimetsas praegusel viisil majandada veel paarkümmend aastat, erametsas aga viis kuni kümme aastat. Esimesena peavad väheneva okaspuuressursiga kohanema saeveskid ja metsa ülestöötajad.
Soome metsatööstuse ekspordijõud tuleb tselluloosist ja kartongist
Soome metsatööstus kasvatas teises kvartalis eksporti ligi 5%, 3,3 miljardi euroni, samal ajal jäi Eesti puidu- ja paberitoodete väljavedu ligikaudu mullusele tasemele. Suurim erinevus tuleb tselluloosi-, paberi- ja kartongitööstusest, mille ekspordiväärtus ületas Soomes Eesti vastava näitaja ligi 30 korda.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.