Maailma tervikuna iseloomustab järsk langus – lugemises ja matemaatikas on tulemused sajandi algusega võrreldes 35 punkti, loodusainetes 25 punkti madalamad. Hinnanguliselt näitab 25-punktine vahe ühe õppeaasta pikkust mahajäämust.
Põhjamaades on langus olnud katastroofiline. Veel viisteist aastat tagasi edestas Soome Eestit, nüüd aga on nende tulemused langenud 25–40 punkti Eesti omadest allapoole. Maailma keskmisega võrreldes on Eestis langus olnud rohkem kui poole aeglasem, mistõttu oleme nüüd tipus koos Hiina, Singapuri ja Jaapaniga.
PISA korraldajad rõhutavad, et uuring näitab, kui hästi riikide haridussüsteemid suudavad kohaneda muutuva maailmaga. Ja tulemused kinnitavad, et ei suuda. Samas võib olla, et riikides, kus langus on aeglasem, ei ole haridusele destruktiivsed muutused lihtsalt nii kiiresti levinud, st tegu ei ole mitte kohanemise, vaid pigem vastupanuga.
Instagrami ja TikToki halb mõju on globaalne. Digivahendites veedetakse nädalas lausa 50 tundi meelelahutust jälgides. Seal on info lühikeste videotena, mis aitab seletada lugemisoskuse hüppelist langust – noored ei suuda pikematesse tekstidesse süveneda.
Me ei tohiks lasta end moodsatest minnalaskmisele suunatud haridusvooludest eksiteele juhtida.
Samuti näitab PISA tulemuste aegrida, et iga uus õpilaste põlvkond pingutab üha vähem. Soomlaste hinnangul võib Soome allakäigu taga olla asjaolu, et ka vanemate nõudlikkus on langenud. Samuti ei väärtustata põhjamaade koolis mitte niivõrd tulemust, kui seda, et oleks hea ja mugav olla. Hindeid püütakse pigem mitte panna, et keegi ei tunneks end teistest halvemana, võistluslikkust taunitakse.