Jõevähk. Foto: Aimar Rakko
Jõevähi populatsiooni kaitseks on vähipüük lubatud üksnes augustis – kalastuskaardi alusel ja mitte kõikides veekogudes. Kahjuks on keskkonnaametnikud ja vabatahtlikud kalakaitsjad sel suvel avastanud 16 vähipüügiga seotud rikkumist ning veekogudest eemaldanud 55 vähipüügivahendit, mille omanikku ei olnud võimalik kindlaks teha.
Keskkonnaameti vee-elustiku vanemspetsialist Märt Kesküla ütles, et kuigi röövpüüdjate tabamiseks ja ülepüügi ära hoidmiseks on keskkonnainspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad vähirikaste veekogude juures teinud kontrolle terve suve, jätkatakse nendega ka sügisel, mil vähid panevad aluse uuele põlvkonnale. „Röövpüük ei saa olla lubatud. Suvel avastatud 16 rikkumisest piirdusime kahel korral suulise hoiatusega, paraku 14 korral olime sunnitud alustama väärteomenetlust. Põhjusteks olid nii loata püügi juhtumid, püük valel ajal, püügivahenditeta (kätega) püük ja mõned juhtumid, kui püüti alammõõdulisi vähke. Samuti eemaldasime veekogudest 52 omanikuta vähimõrda, kaks kadiskat ja ühe vähinata,” rääkis Kesküla.
Eelmisel suvel algatati samuti 14 jõevähi ebaseadusliku püügiga seotud väärteomenetlust, omanikuta püügivahendeid eemaldati veekogudest 35.
Vähipüügiks väljastati sel aastal 1402 kalastuskaarti. Jätkuvalt on populaarsemad Saaremaa veekogud, Pangodi Tartu maakonnas ning Tammemäe järv ja Soodla veehoidla Harjumaal. Kokku püüti 11 270 mõõdulist vähki ning vabastati ligikaudu 34 000 alammõõdulist vähki. Iga kalastuskaardi omanik tohtis ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Püütava jõevähi alammõõt on 11 cm-i, väiksemad vähid tuleb veekogusse tagasi lasta. Suurimad saagid olid Saaremaal, kus püüti 6099 vähki, Tartumaal, kus püüti 1358 vähki ja Harjumaal, kus püüti 1065 vähki. Saaremaa püük oli suurim just seetõttu, et püügiks sobilikke veekogusid on seal rohkem kui mujal.
Märt Kesküla selgitas, et meie jõevähi kaitseks on Eestis keelatud vähi võõrliikide veekogudesse asustamine. „Ka jõevähke tohib asustada ühest veekogust teise vaid Keskkonnaameti loal. Vähi võõrliikide levimise peamiseks põhjuseks ongi tahtlik või ebateadlik inimtegevus, tavaliselt ebaseaduslik asustamine või püügivahendi desinfitseerimata jätmine, mistõttu võib kanduda ühest veekogust teise vähikatk. Vähi võõrliikidega võitlemine on pikaajaline protsess, isegi kui õnnestub võõrliik veekogust välja püüda, jääb katkuseen veekogusse aastateks ning kohaliku liigi taasasustamine võtab väga pikalt aega,” lausus Kesküla.
Veekogude ääres kahtlast tegevust nähes palume sellest teada anda Riigiinfo telefonil 1247. Vähipüügireeglite rikkumise eest võib karistada kuni 2400 euro suuruse trahviga. Kui ebaseaduslikult püütakse oluline kogus jõevähke, võib selle eest oodata ka kriminaalkaristus.
Samal teemal