Euroopa Komisjon saadab septembris Eestisse töörühma, et hinnata, kui hästi on riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) täitnud laskemoona hankimisel oma hoolsuskohustust.
RKIKi peadirektori Elmar Vaheri sõnul on tegu esmakordse sellise kontrolliga.
Euroopa Komisjoni töörühm uurib 70 miljoni euro eest tehtud probleemseid laskemoonahankeid
Vaher ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et RKIK edastab Euroopa Komisjoni töörühmale kõik materjalid ning kontrolli käigus tehakse intervjuud, sealhulgas inimestega, kes enam keskuses ei tööta.
Kontroll puudutab RKIKi probleemseid laskemoonahankeid, mille eest on RKIK maksnud 70 miljonit eurot ettemaksu, kuid pole saanud nõuetele vastavat laskemoona.
RKIK on nüüdseks sõlminud 27 lepingut, millega sooviti osta Ukrainale relvi või laskemoona, neist on üles öeldud seitse, millest viiega on RKIK jõudnud kohtusse.
Rääkides Dataseli lepingust, ütles Vaher, et lepingu täitmise käigus tootis ettevõte valmis osa mürskudest, kuid neid mürske Eesti osapool vastu ei võtnud, sest need ei olnud kvaliteetsed ega komplektsed.
„Korraldame nende hoiustamist välisriigis, et vara oleks tagatud. Kui suur on selle vara koguväärtus, seda ma praegu öelda ei oska,“ ütles Vaher.
Täpset mürskude arvu Vaher nimetada ei osanud, kuna iga mürsu kohta pole eraldi ekspertiisi tehtud. Paraku maksab ka mürskude hoiustamine ja laorendi kulud lähevad Eestile maksma 20 000 eurot kuus.
RKIK on pöördunud raha tagasi saamiseks Harju maakohtu ja Šveitsis asuva vahekohtu poole. Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu küsimusele, millal nõuded esitati, vastas Vaher, et need esitati 2026. aasta aprillis ja mais.
Vaher kinnitas komisjonis, et niinimetatud Dataseli lepingu tasumisel on kasutatud ka kahe konkreetse riigi doonorraha.