Tänavune ilm on soodustanud mitmete taimekahjustajate, sealhulgas seente ja bakterite levikut. Eriti laialt on teraviljad nakatunud seenhaigusesse fusarioos. Fusaariumiseente tekitatud toksilised ühendid võivad toidu ja loomasööda sisse sattudes põhjustada mürgistust.
Maaelu teadmuskeskuse taimekasvatusnõustaja Mart Toomsalu ütles, et fusarioos on tänavu levinud tavapärasest laialdasemalt ja sellel on kindel põhjus.
“Just kriitilises õitsemisfaasis, kui teraviljad olid nii-öelda vastuvõtlikud, oli meil palju sademeid ja niiskeid ilmastikutingimusi,” lausus Toomsalu.
Paljud fusaariumiseente liigid toodavad elutegevuse käigus toksilisi ühendeid mükotoksiine ja on ülemäärases koguses näiteks loomasööda sisse sattudes väga ohtlikud.
“Sellepärast on juba terade kokkuostul seatud piirang, et kui kauba hulgas on kolm protsenti fusarioosseid teri, siis vastuvõtt peatatakse ja seda vastu ei võeta,” selgitas Toomsalu.
Nii on ka Kantküla söödatehas juba tagasi saatnud tuhandeid tonne nakatunud teravilja. Igat sissetulevat koormat testitakse ettevõtte laboris, et kõige mürgisemad toksiinid DON ja ZEA ei pääseks loomasööda sisse.
“Odrast oleme tagasi saatnud umbes 50 protsenti ehk siis meie arvutuse järgi 5000-6000 tonni. Aasta on täiesti erakordne. Sellist asja mina ei mäleta 10-aastase ajaloo jooksul,” sõnas Kantküla söödatehase juhataja Ronald Blumenau.
Põllumeeste ühistu Kevili Mäo terminali kõik salved on triiki täis. Ettevõtte juht Hannes Priks ütles, et vilja fusaariumiseentega nakatumist tuleb ette igal aastal, kuid tänavu on seda rohkem. Samas pole Kevili liikmete hulgas siiski tegemist massilise probleemiga.
“Keda me omalt poolt igas mõttes koolitame, võib-olla kasutavad ka keskmisest ehk paremaid agrotehnilisi võtteid,” ütles Priks.
“Fusarioosi põhjustab fusaariumiseen ja tõesti on väga olulisel kohal agrotehnilised võtted, eelkõige viljavaheldus ja mullaharimine. Need seened talvituvad ja elavad nii-öelda taimejäänuste peal. Kui me neid mullast ära ei korista, siis on neil väga hõlbus järgmisel aastal levida,” lausus Toomsalu.
Aga mida peale hakata toksiliseks muutunud teraviljaga? Toomsalu sõnul väga häid lahendusi polegi.
“Hädapärane lahendus võiks olla seemnevili. Kui saaks need nii-öelda taandarenenud või kõlujad terad välja sorteerida, seemne korralikult puhtida, siis seda võiks nimetada hädapäraseks lahenduseks. Aga häid lahendusi tõesti ei ole,” sõnas Toomsalu.