Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. oktoober 2025:
liialt palju vene poole edenemisi ühel päeval. Tahaks kirjutada rõõmsamat lugu…
1. Sajab.
2. Nagu tabavalt üks Ukraina blogija paar nädalat tagasi kirjutas, meil tuleb külm talv, aga ka venemaal tuleb.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks vene poole ja kaks Ukraina omade edenemist.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostantõnivkasse pikalt sisse saadi.
8. Donetsk: pikem lugu väga halvast olukorrast Pokrovskis ja Mõrnohradis.
9. Lõunarinne: kaks küla kaotati ja jõed pole takistuseks.
10. Herson: muutusteta.
11. „Pettumuse faas.” venelaste usk riigi helgesse tulevikku on langenud madalaimale tasemele pärast sõja algust.
12. venemaa keskpank halvendas maksutõusude tõttu oma inflatsiooniprognoosi.
13. dmitriev ähvardas USA-d kõrgemate bensiinihindadega ja süüdistas Ukrainat „läbirääkimiste katkestamises brittide ja eurooplaste palvel”.
14. Pärast Trumpi sanktsioone on Rosnefti ja Lukoili väärtus langenud 4,24 miljardi euro võrra.
15. Okupeeritud Zaporižja oblasti „võimud” hakkasid kohalikelt talunikelt põllumajandusettevõtteid ära võtma.
16. venemaa mõistis Telegrami kanali „Melitopol on Ukraina” 21-aastase administraatori 14 aastaks vangi.
17. Lühiuudised
141 vene poole rünnakut, sektoriti aktiivsuses ja rünnakute tugevuses suuri muutusi polnud aga ometigi tuli selle käigus liialt palju vene poole edenemisi. Isikkoosseisu puudus ja võimetus kontrollida õhuruumi võitlejate pea kohal droonide (nii seire kui löök) vastu on hakanud murendama Ukraina võimekust siin ja seal ning kahjuks pole võimatu, et 5 novembril võivad vene kindralid teatada paari olulise linna vallutamisest. Õnneks küll hakkab lubama tihedama sajuga ilmasid (tänagi) aga mitte piisavalt mõjutamaks nii maastiku läbitavust kui tiheda sajuga droonide lende ja nende seirevõimekust.
Vangi langevate soldatite keskmine vanus näitab tõusumärke. Ühtki keskmisest suurema kehakaaluga meest pole ammu näinud. Küll on enamasti vormid uued ilma kulumiseta või määrdumiseta ehk siis kipub arvama, et värvati ja kohe rindele ja kohe kas surma või vangi…
Jätkuvalt arvamusel, et lääne nii sõjaline kui majanduslik abi on väga-väga puudulik. Ei anta vajalikus koguses relvi ja mitte piisavalt võimekaid ning sanktsioonid… isegi Saksamaa juba kaupleb erandit seoses vene naftafirmade vastaste sanktsioonidega. Ikka oleme seal, et oma kodanik ei tohi kuidagigi kannatada (olmemured või vähesem raha), sest muidu valija võib-olla pole nõus Ukraina abistamisega või endi kaitsevõime tugevdamisega.
1. Hersonit pommitati eile hommikul MLRS-iga. Teadaolevalt on hukkunud 2 ja vigastada saanud 19 inimest.
venemaa tegi 25. oktoobri öösel Kiievi vastu rünnaku, sihtides taas Ukraina pealinna ballistiliste rakettidega. Rünnaku käigus sai linnas vigastada vähemalt kaheksa inimest, kellest vähemalt kolm vajavad haiglaravi. Kohalike ametnike sõnul on teatatud suurtest tulekahjudest mitteeluruumides linna Desnianskõi ja Darnitskõi piirkondades, samas kui Dniprovski rajoonis kahjustas rünnak aknaid ja sõidukeid ning jättis kraatri elamu õuele. Samas rajoonis sai kahjustada ka lasteaed.
Täna öösel korraldasid venemaa väed Dnipropetrovski oblastis ulatuslikke raketi- ja droonirünnakuid asustatud aladele. Hukkus kaks ja sai vigastada seitse inimest. Puhkesid tulekahjud. Kahjustada said kortermaja, eramu, kõrvalhoone, pood ja auto.
Lisaks ründas vene armee droonidega Pavlohradi rajoonis Verbkivska kogukonda, kahjustades infrastruktuuri.
Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus ja sihtmärgiks sobib kõik.
2. Reutersi teatel seiskas eile öine Ukraina droonirünnak venemaa suuruselt neljanda naftatöötlemistehase Rjazanis peamise toornafta töötlemise üksuse. Lähedalasuvad üksused, sealhulgas reformimisüksus, diislikütuse hüdrogeenimisüksus ja katalüütiline krakkimisüksus, peatati samuti.
venemaa Volgogradi oblastis on elektrialajaam leekides pärast Ukraina droonirünnakut, teatas oblasti kuberner andrei botšarov 25. oktoobril. Oblasti Novonikolajevka rajoonis asuv Balašovskaja alajaam süttis pärast seda, kui seda tabas droonitükk pärast piirkonnale suunatud „massiivset rünnakut”, väitis botšarov. Rünnak on viimastel päevadel teine kord, kui Ukraina droonid on piirkonnas elektritaristut tabanud. Balašovskaja alajaam on 500 kV elektrialajaam, mis kuulub venemaa suurima elektrienergia ülekandefirma Rosseti tütarettevõttele.
Teatati HIMARS-i rünnakust Belgorodi oblastis, tundub, et pihta sai suurem tamm, kus läheb üle ka maantee.
Ukraina sõjaväeluure üksused hävitasid 23.–24. oktoobril kaks venemaa 1L119 Nebo-SVU radarisüsteemi ja Buk-M3 süsteemi. Need väärtuslikud õhutõrjevahendid said tabamuse okupeeritud Zaporižjas, Hersonis ja Krimmis.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: suruvad ikka Vovtšanski sillapea laiendamiseks aga otsivad ka mujal võimalusi.
5. Kupjansk-Kreminna: 1 ja 2.
vene pool vallutas eile Bolohivka küla ja laiendab sellega enda kontrollitavat ala üle vene piiri. Veel ei tee olukord murelikuks.
Ukraina rünnak Kupjanskist põhja pool, kus Ukraina väed võitlevad positsioonide tagasivõitmise ja linna päästmise nimel. Eile suutsid Ukraina omad linna pikalt sisse saata kaks M113 soomustransportööri koos jalaväega. Soomukid küll hävitati aga vist kaasas olnud jalavägi jäi piirkonda toimetama. Masinad on varustatud ainult 12,7mm kuulipildujaga aga mehi mahub peale keskmisest rohkem, lisaks meeskonna 2 mehele veel 11 jalaväelast, sestap arvab, et olulisem oligi vene poole liikumiskoridori lõhkumine linna sisseimbumiseks tekitades seal oma mehitatus.
Ukraina rünnakrühmad 425. rünnakrügemendist on puhastanud Torske küla Lõmani sektoris. Hävitati kuni 100 vene sõdurit. venelastel oli vähe laskemoona ning nad peitsid end keldritesse ilma toidu ja veeta. Osa saadi ka vangi võtta.
6. Siversk: muutusteta aga kipuvad isegi üritama vaid ühe tankiga.
7. Bahmut: kahjuks suutis eile vene pool pika sammuga siseneda Kostantõnivka linna ja olukord hakkab kiirelt siingi halvenema. Heaks olukorra kirjelduseks on olukord Pokrovskis.
8. Donetsk: kahe linna langemise oht üha kasvab.
Kahe Pokrovskis ja Mõrnohradis pikka aega tegutsenud brigaadi ohvitserid rääkisid Ukrainaskaja Prvadale (UP): Pokrovskis on vähemalt 250 okupanti – nad tegelevad käsirelvade tulega ja tulistavad Ukraina sõdureid nende positsioonidel, sealhulgas droonide operaatoreid. Linna sisenemist kontrollivad täielikult droonid; Ukraina sõdurid kõnnivad oma positsioonidele 10–15 kilomeetrit. Olukord on enam kui kriitiline.
Pärast juulikuu haarangut sisenesid venelased Pokrovskisse uuesti – see toimus umbes augusti keskel. Sellest ajast alates on okupandid loonud linnas ja selle ümbruses mitu kogunemiskohta, kust nad edasi liiguvad – raudtee lähedal, Pokrovski ja Grišini vahel ning Datšenskoje-Novopavlovka-Gnatovka joonel.
Kaks allikat ühes linna kaitsvas brigaadis kinnitasid UP-le, et venelased tulistasid Ukraina droonioperaatoreid ning et suurtükiväe ja tankitõrjujad pidasid linnas käsirelvavõitlusi. Ukraina väed säilitavad positsioone ka Pokrovskist lõunas, kuid suhtlus nendega on minimaalne. Mõned positsioonid asuvad vaenlase positsioonide vahel. Mõned positsioonid, nagu UP teab, on tegelikult võltsitud – see tähendab, et nad ilmuvad kaartidele, kuid sisaldavad kas haavatud sõdureid või pole seal üldse sõdureid. Ukraina kaitsjatel on jalaväepuudus kriitiline.
Esimese allika tsitaat: „Jalavägi on juhtimisest praktiliselt ära lõigatud. Me kuuleme neid (raadiost – UP), me üritame vett maha lasta, inimesed on positsioonidel olnud 2,5–3 kuud. Meie brigaadi jaoks on see pikk aeg, sest oleme alati püüdnud roteeruda. Pokrovskis endas on minu teada 250 läbikukkunud sõdurit, aga tegelikkuses arvan, et see arv on veelgi suurem. Võitlus käib praktiliselt igal tänaval; meil on iga päev 200 ja 300 (surnu ja haavatu märge sõjalises keeles).
Me ei saa haavatuid evakueerida, sest vaenlane on juba mõnes kohas meie positsioonide vahel. Imekombel õnnestus meil täna hommikul evakueerida kaks jalaväelast, kes jõudsid Pokrovski äärelinna, aga siis saabus FPV droon ja nad mõlemad said raskelt vigastada. Viimast 200-list kes kaalus 110 kilogrammi, oli vaja kanda kuue mehega – neli neist murdsid selja.
Suurim probleem on see, et logistika on keeruline. Osa teest saab läbida „autoga, aga siis edasi…” 10–15 kilomeetrit jalgsi. Ja kogu selle aja peate kaasas kandma laskemoona, droone ja varusid. Kogu teed jälgivad fiiberoptilised FPV droonid, seal on palju ootavaid droone, distants mineerimist ja iga päev tapetakse keegi. NRK-sid (mehitamata platvorm kas lintidel või ratastel) anti liiga hilja.
Pokrovski halvenev olukord mõjutab ka selle satelliitlinna Mõrnohradi, kuna Ukraina sõjaväe logistika Mõrnohradi läbib Pokrovski. Logistika ulatus on üle 20 kilomeetri. Ukraina väed on juba märganud venelasi Mõrnohradi põhjaosas. Mõrnohradi kaitsjad riskivad sissepiiramisega.”
Teise allika tsitaat: „Asjad arenevad jätkuvalt halvimal juhul. Pokrovsk laguneb liiga kiiresti; me ei oodanud seda. Mõrnohradi põhjaosas on paar … (vulgaarne väljend) ja lõunas imbuvad väikesed grupid, kuid üldiselt on olukord parem kui Pokrovskis. Kuid kui Pokrovsk langeb, pole Mõrnohradi garnisonil enam väljapääsu. Meie logistika Mõrnohradi on üle 20 km kaugusel. Nende asendamine on peaaegu võimatu. Kaitsepositsioonil olevaid on võimatu eemaldada. Rodõnskojet pigistatakse ja Krasnõi Limanit survestavad …jälle sama vulgaarne väljend. Inimesed töötavad äärmuslikul tasemel, mõistes, et piiramine läheneb.”
Miks see on oluline: Olukord Pokrovskis ja Mõrnohradis on juba mitu kuud halvenenud ja on nüüd kriitiline. venelased säilitavad kontrolli õhuruumi üle, lennutades pidevalt teede kohal FPV droone ja oodates teedel ise sõidukeid, mis raskendab Ukraina üksuste logistikat. Pokrovsk ja Mõrnohrad on juba mitu kuud droonide poolt ümbritsetud ning nüüd, oktoobri lõpus, on neil oht sattuda päris droonide poolt ümbritsetuks.
9. Lõunarinne: vene pool sai tervenisti kontrolli Ivanivka asula (670 elanikku enne sõda) üle. Külast poolt kontrollitit juba nädalaid. Liialt lihtsalt saadakse üle Vovtša jõest.
Jantšuri jõestki üle saadi ning eilseks saadi enda kontrolli alla Zlahoda küla ja seda tervenisti.
10. Herson: muutusteta.
11. Kuna sõda Ukrainaga käib neljandat aastat, lootused rahule hääbuvad ja majandus läheneb majanduslanguse äärele, hakkab venemaa ühiskonna meeleolu süngemaks muutuma. FOM-i küsitluse kohaselt langes kodanike osakaal, kes usuvad, et tulevik toob riigis elule paranemist, sügisel madalaimale tasemele alates 2021. aastast. Praegu usub 27% venelastest, et elu riigis muutub järgmise kuue kuu kuni aasta jooksul „paremaks”. Selliste vastuste osakaal on aprilliga võrreldes langenud kolmandiku ehk 12 protsendipunkti võrra.
Nende osakaal, kes usuvad, et elu paraneb järgmise kolme kuni viie aasta jooksul, langes augustis 36%-ni ja oktoobri alguses jõudis 40%-ni. FOM-i andmetel on mõlemad arvud ka madalaimad alates Ukraina sissetungi algusest. FOM-i küsitluste kohaselt tekitas sõda ühiskonnas optimismipuhangu: nende osakaal, kes uskusid, et elu paraneb, püstitas rekordeid, mida sotsioloogid pole enam kui kümme aastat registreerinud.
Kuid neljandal sõjaliste operatsioonide aastal, mis on teinud venemaast sanktsioonide maailmarekordi ja tekitanud Teisest maailmasõjast saati enneolematuid kaotusi, on usk helgesse tulevikku hakanud hääbuma. Ühiskond siseneb „tõsise pettumuse” faasi, ütleb sotsioloog Jelena Koneva. Pärast Donald Trumpi naasmist USA presidendiks suurenes venemaal nende inimeste arv, kes ootasid sõja kiiret lõppu, kuid nüüd on nende arv hakanud vähenema, selgitab Koneva. Ekspert jätkab, et väheneb ka nende arv, kes suudavad pikas perspektiivis planeerida.
Inimesed on üha enam mures oma finantsolukorra pärast, mida tabab inflatsioon, mis on sõja algusest peale ületanud 40%, isegi Rosstati ametlike andmete kohaselt. Kui kaks aastat tagasi kaebas 15% vastanutest halveneva isikliku finantsolukorra üle, siis nüüd on see Koneva sõnul 35%. Romiri uuringute kohaselt ületab nende osakaal, kes on sunnitud esmatarbekaupade kulusid vähendama, 50%.
2026. aasta toob venelastele kaasa järjekordse maksutõusu: käibemaksumäär, mis lisandub kõigile müüdud kaupadele ja teenustele, tõuseb 22%-ni. Samal ajal valmistatakse ette radikaalset maksureformi väikeettevõtetele, mis kaotab 700 000 ettevõtja jaoks lihtsustatud maksusüsteemi.
„Riik, jätkates sõda, surub oma rahvast üha enam vastu seina,” kirjutab politoloog Abbas Galjamov. Inimesed oleksid valmis heaks kiitma võimude „patriootlikke trikke”, kui see neile midagi ei maksaks, kuid „hinna tõustes hakkavad nad tõsiselt tahtma, et see kõik lõppeks,” märgib Galjamov.
12. venemaa keskpank on sisuliselt tunnistanud, et võimude katsed täita sõjaliste kulutustega paisutatud eelarvet kiirendavad hinnatõusu. Keskpank on tunnistanud, et ei aeglustu inflatsioon järgmisel aastal 4%-ni – see oli nende 2026. aasta prognoos; uues versioonis on see 4–5%. Selle aasta inflatsiooniprognoosis on alumine piir tõstetud 6%-lt 6,5%-le (ülemine piir jääb 7%-le). Mõlemal juhul on üks peamisi põhjuseid eelarve. Järgmise aasta prognoosi muutmise põhjuseks on „ajutised inflatsioonitegurid”, selgitas keskpanga esinaine elvira nabiullina. Nende tegurite hulka kuulus ka maksutõusud.
Alates järgmisest aastast tõuseb käibemaksumäär 20%-lt 22%-le. Lisaks on kavas kaotada mitmed maksu- ja sotsiaalkindlustushüvitiste erandid. Täpsemalt öeldes vähendatakse väikeettevõtete käibemaksu maksmise maksimaalset aastast tululäve (rahandusministeerium tegi ettepaneku seda vähendada 60 miljonilt rublalt 10 miljonile rublale; ettevõtted taotlevad järkjärgulisemat lähenemist; parameetrite üle on käimas arutelud, nagu ka mitmete muude hüvede üle).
Märkimisväärne osa neist kuludest kandub üle hindadesse. See protsess on juba alanud: oktoobris suurenesid ettevõtete inflatsiooniootused märkimisväärselt, selgub keskpanga seireandmetest. Enne seda olid need mitu kuud praktiliselt muutumatuna püsinud, märkis nabiullina. See erineb 2019. aastast, mil käibemaksu tõsteti samuti 2 protsendipunkti võrra 18%-lt 20%-le, nagu nabiullina ja tema asetäitja alekseizabotkin tunnistasid: toona toimus see madala inflatsiooni ja inflatsiooniootuste taustal.
Keskpanga andmetel jätkub maksutõusude, aga ka bensiinihindade tõusu ja planeeritust suuremate kommunaalteenuste tariifide tõusude ülekandumine järgmise aasta keskpaigani. Inflatsiooni ohjeldamiseks tuleb baasmäära hoida kõrgemal: 2026. aasta prognoositav keskmine on tõstetud 12–13%-lt 13–15%-le. ACRA suveräänsete ja piirkondlike reitingute grupi vanemdirektor dmitri kulikov nimetab käibemaksu tõusu ainsa sündmuse ja inflatsioonitegurina, mille puhul on kõik selge: „Me teame, millal, kuidas ja millised on selle mõjud.”
Eelkõige hakkavad hinnad sel aastal käibemaksu tõusu tõttu tõusma. Seetõttu tekib sarnane olukord ka selle aasta lõpuks. Ka eelarve on inflatsioonituld õhutanud: selle puudujääk on suurenenud 3,8 triljonilt rublalt 5,7 triljonile rublale. nabiullina sõnul on septembrikuu kohtumisest saadik realiseerunud märkimisväärsed inflatsiooniriskid, millest esimesena nimetas ta kasvavat eelarvepuudujääki.
Keskpank kirjeldas 2026. aasta eelarve eelnõu ja selle aasta eelarve muudatusi disinflatsioonilistena. Parem on puudujääki rahastada maksudega kui laenudega, selgitas nabiullina. Keskpank ei tagane sellest hinnangust, kuid märgib, et 2025. aasta eelarve disinflatsiooniline mõju on oodatust oluliselt väiksem. See tähendab, et inflatsioon ja intressimäär on samuti kõrgemad.
Eelarvet tuleb siiski täita: alates sõja algusest pole ühtegi eelarvet plaanipäraselt täidetud. Kulud jäävad järgmisel aastal praktiliselt samaks, mida ekspertidel on raske uskuda, ja suurenenud makse tuleb ikkagi koguda. T-Investmentsi peaökonomist Sofia Donetsk kardab, et majandus langeb maksuspiraali: maksude tõstmine aeglustab majanduskasvu, eelarvesse laekub oodatust vähem ja makse tuleb uuesti tõsta.venemaa Teaduste Akadeemia Kõrgema Majanduskooli professor ja Majandusprognoosi Instituudi juhtivteadur Mstislav Afanasjev ning Plehhanovi-nimelise venemaa Majandusülikooli professor Natalia Šaš on kindlad, et eelarvet vaadatakse 2026. aasta suvel üle.
Gazprombanki analüütikute sõnul on 2026. aasta intressimäära peamiseks määrajaksrahandusministeeriumi pühendumus oma väljakuulutatud eelarveplaanidele ja rubla dünaamika. Suurenev eelarvepuudujääk ja rubla odavnemise kiirenemine võivad intressimäära langetamist piirata 14%-ni. Keskpank hoiatas, et kui fiskaalpoliitika parameetrid muutuvad, võib osutuda vajalikuks praeguse rahapoliitika kohandamine.
Sellegipoolest usub nabiullina, et me oleme igal juhul rahapoliitika leevendamise tsüklis. See võib toimuda vahelduva eduga, kuid näete, intressimäära trajektoori, mille oleme järgmiseks aastaks seadnud – see kujutab endast rahapoliitika leevendamise jätkumist, ehkki ettevaatlikumat.
13. venemaa otseinvesteeringute fondi juht ja putini eriesindaja investeeringute ja välisriikidega tehtava majanduskoostöö alal kirill dmitriev teatas USA-s visiidil olles, et sanktsioonidel ja muudel venemaa-vastastel ebasõbralikel meetmetel ei ole venemaa majandusele absoluutselt mingit mõju. Ta väitis, et piirangute tagajärgi tunnevad peamiselt ameeriklased bensiinihindade tõusu kaudu. „Nafta hinnad on juba tõusnud ja jätkavad tõusu,” ütles dmitriev ajakirjanikele (tsiteeris RIA Novosti).
Samal ajal süüdistas putini läbirääkija Ukrainat väidetavas läbirääkimiste edasilükkamises ja häirimises venemaaga. Ta väitis, et Kiiev tegutseb brittide ja eurooplaste palvel, kes soovivad konflikti jätkumist. „Me näeme, et Ukraina ei ole valmis lahendama kuhjunud probleeme. Me edastame oma Ameerika kolleegidele, et Ukraina kahjuks häirib vajalikku dialoogi,” ütles dmitriev. Njah, päris tragikoomiline…
venemaa otseinvesteeringute fondi (RDIF) juht lendas Ameerika Ühendriikidesse kohe pärast sanktsioonide surve tugevnemist: päev varem kehtestas president Donald Trump Rosneftile ja Lukoilile sanktsioonid ning tühistas Budapestis toimunud tippkohtumise putiniga. CNN teatas allikatele viidates, et dmitriev saabus Ameerika Ühendriikidesse kohtuma Trumpi administratsiooni ametnikega ja arutama venemaa-Ameerika suhete tulevikku.
Wall Street Journali andmetel eelnesid Trumpi otsusele sanktsioonide kehtestamiseks uued venemaa sõjalised rünnakud Ukraina territooriumil, mis järgnesid vahetult pärast tema sõbralikke telefonikõnesid putiniga. Väljaande allikad väidavad, et Ameerika juhi kannatus katkes, kui ta veendus, et putin lihtsalt juhib teda ninapidi ja viivitab tahtlikult.
Bloomberg teatab, et Trump tegi lõpliku otsuse uute sanktsioonide kohta pärast vestlust riigisekretär Marco Rubioga, kes teatas telefonivestluses venemaa välisministri sergei lavroviga, et Moskva ei ole oma seisukohta Ukraina sõja suhtes muutnud ja püüab vaid rahualgatusi edasi lükata.
14. Rosnefti ja Lukoili aktsiad vedasid Moskva börsi tippaktsiate langust pärast seda, kui kaks venemaa suurimat naftakompaniid pandi USA blokeerivate sanktsioonide alla. Neljapäeval ja reedel langes Rosnefti ja Lukoili turukapitalisatsioon börsiandmete kohaselt 424 miljardi rubla ehk 4,24 miljardi euro võrra. Kella 20.11 Moskva aja järgi oli Rosnefti aktsia hind 389,85 rubla aktsia kohta, mis on 3% madalam kui enne sanktsioonide kehtestamist. Kauplemise ajal oli see langenud 383,15 rublani, mis on madalaim tase alates 2023. aasta maist. Selle tulemusel langes ettevõtte turuväärtus 127 miljardi rubla ehk 1,27 miljardi euro võrra.
Lukoili aktsiad langesid kahe päevaga 7,2%, pühkides ettevõtte turukapitalisatsioonist ametliku keskpanga vahetuskursi järgi 297 miljardit rubla ehk 2,97 miljardit eurot. Lukoili peamine omanik, venemaa rikkaim miljardär vagit alekperov, kellele kuulub 28% aktsiatest, kaotas kahe päevaga 83 miljardit rubla ehk 830 miljonit eurot.
Aasta esimese poolaasta andmetel on Rosneft ja Lukoil juba kogenud oma finantstulemuste järsku langust: esimese kasum langes kolm korda ja teise oma poole võrra. USA rahandusministeeriumi musta nimekirja kandmine tõotab riigi suurimatele naftaettevõtetele suurenenud probleeme: vastaspoolte arv võib väheneda hirmu tõttu teiseste sanktsioonide ees, mis võib Alfa Banki analüütikute sõnul viia tarnete vähenemiseni välisturgudele.
USA sanktsioonid, mis on esimesed pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja, on suunatud lisaks Rosneftile ja Lukoilile endale ka esimese 30 ja viimase kuue tütarettevõtte vastu. USA rahandusministeeriumi otsus võib viia ka Lukoili kauplemistegevuse piiramiseni Dubai kauplemisüksuse (Litasco Middle East) kaudu, samas kui Rosneft seisab silmitsi probleemidega tarnetega Indiasse, väidab Alfa Bank.
„Ekspordimahud võivad logistika ümberkorraldamise ajal väheneda ja allahindlused vene naftale tõenäoliselt laienevad,” ütleb Dmitri Polevoi, Astra Asset Managementi investeerimisjuht. Olukorda võivad osaliselt leevendada naftahindade tõus või rubla nõrgenemine, lisab ta. Palju sõltub sellest, kas USA kehtestab naftavoogusid teenindavate pankade vastu teiseseid sanktsioone, kirjutavad Alor Brokeri analüütikud: „Tavaliselt ei müü naftat globaalsel turul tootjad ise, vaid naftakauplejad, mis tähendab, et tehniliselt ei pruugi välispangad venemaa ettevõtetele makseid teha.”
15. Zaporižja oblasti okupatsioonivõimud hõivasid Berdjanski rajoonis asuva põllumajandusettevõtte „Voinikov i Ko” ja paigutasid relvastatud mehed seadmete ja saagi valvamiseks. Z-blogija Zergulio sõnul anti ettevõte okupatsioonivalitsuse nn Vara- ja Maaasjade Ministeeriumi otsusega üle teatud ettevõttele Partnerski Sojuz LLC. Põllumehed salvestasid putinile videosõnumi, milles väitsid, et relvastatud valvurid blokeerisid 1000 hektari suurusel alal koristuskampaania.
„Nad võtsid meie dokumendid ja kombainide, traktorite ja veoautode võtmed ning pakuvad nüüd läbirääkimisi. Me peame neid tegevusi ebaseaduslikuks ja nende eesmärk oli arestida ettevõtte vara, samuti üle 10 000 tonni juba koristatud nisu ja päevalilleseemneid,” teatasid töölised sõnumis. Nagu Zergulio märgib, arestiti ettevõte pärast seda, kui okupatsioonivõimud kuulutasid, et ettevõte on omanikuta. Lisaks sellele, propagandisti sõnul, aitasid põllumehed varem meie armeed.
Lauljatar viktoria tsõganova, kes on tuntud oma toetuse poolest venemaa sissetungile Ukrainasse, nimetas praegust olukorda seadusetuseks, mis on hullem kui 90ndatel. Oma Telegrami kanalis märkis ta, et okupeeritud aladel hõivavad relvastatud isikud poode, pansionaate, kohvikuid, talusid ja seadmeid ning kohalikud võimud, sealhulgas siseministeerium ja prokuratuur, lihtsalt soodustavad seda.
Voinikov ja teistega seotud intsident leidis aset venemaa ehitusministeeriumi algatuse taustal, mille kiitis 20. oktoobril heaks seadusandliku tegevuse valitsuskomisjon, mis teeb ettepaneku tunnistada Ukraina okupeeritud aladel – Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastis – asuvad elamud, ruumid ja ettevõtted omanikuta varaks. Vedomosti allikate sõnul antakse selline vara üle okupatsioonivõimude omandisse ja seejärel kohalikele elanikele, ametnikele, sõjaväelastele ja teistele riigistruktuuride töötajatele.
16. Ukraina naine, kes juhtis venemaa okupeeritud linnas Telegrami blogi Melitopol on Ukraina, mõisteti 14 aastaks vangi, teatas Rostovi-äärses Doni lõunaringkonna sõjaväekohus 23. oktoobril. 21-aastane Jana Suvorova peeti kinni 20. augustil 2023 Melitopolis koos kuue teise RIA Melitopoli ajakirjaniku ja kanali administraatoriga. Suvorova peeti esmalt kinni Mariupoli kinnipidamiskeskuses, seejärel venemaa Taganrogi kinnipidamiskeskuses nr 2, mis on tuntud vangide piinamise poolest.
Suvorova poiss-sõber Oleksandr Nikolaenko rääkis Novosti Prjazoviale, et enne täiemahulist sissetungi valmistus tüdruk ülikooli astumiseks, tegi tüdrukutele ripsmeid ja küüsi ning unistas tööst taastusravi ja venitusravi alal. „Täieliku sissetungi algusega lõi ta hooliva inimesena vestlusringi, et aidata inimestel lahendada igapäevaseid probleeme. Melitopolis oli humanitaarprobleem ravimite ja toiduga. Inimesed pidid teadma, kust toitu ja ravimeid saada, millise arsti juurde minna – millised arstid linna jäid,” ütles ta.
venemaa süüdistas teda terroristliku rühmituse organiseerimises ja selles osalemises, terroriaktides, spionaažis ja märkimisväärsete tagajärgedega terroriakti toimepanemises rühmituse liikmena, samuti väidetavas Ukraina sõjaväeluure (HUR) värbamises. Kohus teatas, et Suvorova avaldas Telegrami kanalil Ukraina-meelseid postitusi ning kogus ja kontrollis teavet venemaa Föderatsiooni sõjaväelaste ja korrakaitsjate lähetamise kohta.
„Jana Suvorova mõisteti venemaa poolt ebaõiglase kohtuprotsessi käigus 14 aastaks vangi terrorismi ja spionaaži eest, kuna ta lihtsalt tegi oma tööd ajakirjanikuna,” teatas Piirideta Reporterid 23. oktoobril.
Aleksandri sõnul, kes hoiab Suvorovaga ühendust vabatahtlike toimetatud kirjade kaudu, on ta raskes psühholoogilises seisundis. „Tema kirjadest saan aru, et ta ootab innukalt vahetust ja kardab, sest ta ei tea, kuhu ta pärast kohtuprotsessi viiakse,” sõnas ta.
Varem, 2. septembril, mõistsid venemaa kontrolli all olevad kohtud kaks Melitopoli Telegrami kanalite Ukraina administraatorit kuni 16-aastase vangistusega. 36-aastane Heorhi Levšhenko sai 16 aastat vangistust range režiimiga koloonias süüdistatuna riigireetmises ja ekstremismis, samas kui 27-aastane Vladislav Gershon mõisteti 15 aastaks vangi spionaaži ja terrorismiga seotud süüdistuste eest. Levšhenko vahistamise avaldas esmakordselt venemaa FSB 2023. aasta oktoobris, kui riigimeedia näitas kaadreid, mis kujutasid teda väidetava Ukraina agentide võrgustiku liikmena.
Teised Melitopoli meediategelased, kes samas vahi all peeti, seisavad silmitsi paralleelsete kohtuprotsessidega Doni-äärse Rostovi linnas, süüdistatuna muu hulgas spionaažis ja terrorismis, teatas Piirideta Reporterid.
21. oktoobril avaldas Slidstvo,info uurimise, milles öeldi, et teine Melitopoli ajakirjanik Anastasiia Hlikhovska on kinni peetud venemaa kinnipidamiskeskuses nr 3 Kizelis Permi krais, samas kohas, kus Ukraina ajakirjanik Victoria Rošhna venemaa vangistuses surnuks piinati.
Pärast Ukraina täiemahulise sissetungi alustamist 2022. aasta veebruaris on venemaa suurendanud oma rünnakuid ajakirjandusvabadusele, sihtides tahtlikult Ukraina ajakirjanikke rünnakutega ja röövides meediatöötajaid okupeeritud aladel, et kontrollida narratiivi. Kogu täiemahulise sissetungi vältel on ajakirjanikel olnud oluline roll venemaa jõhkra sõja esiletõstmisel, sõjakuritegude ja nende tagajärgede dokumenteerimisel.
IMI teatel on aprilli seisuga venemaa vangistuses vähemalt 30 Ukraina ajakirjanikku, kelle tervisliku seisundi või asukoha kohta on vähe teada. Mitmed teated on näidanud, et Ukraina sõjavange piinatakse ja tapetakse venemaa vangistuses olles.
17. Lühiuudised
Valgevenes on riikliku julgeolekukomitee palvel juurdepääs sotsiaalvõrgustikule VKontakte piiratud. Vastav kirje ilmus 24. oktoobril Valgevene Vabariigi kommunikatsiooniministeeriumi riikliku telekommunikatsiooniinspektsiooni (BelGIE) veebisaidil avaldatud piiratud juurdepääsuga internetiressursside ametlikus nimekirjas. Piirangu kestust pole täpsustatud. Väljaande Nasha Niva andmetel on kasutajad juba teatanud saidi kättesaamatusest mitmete operaatorite kaudu. Beltelecom selgitas, et blokeerimine kehtib kõigile riigi internetiteenuse pakkujatele.
Leedu sulges pärast järjekordset Valgevene territooriumilt startinud kuumaõhupallidega seotud intsidenti kaks viimast tegutsevat piiripunkti Valgevenega. Leedu peaminister Inga Ruginienė teatas sellest Facebookis, märkides, et otsus tehti julgeolekukaalutlustel. „Riigipiiriteenistus sulges Salčininkai ja Medininkai piiripunktid homseni kella 12-ni,” kirjutas ta.
putin maksab tohutut hinda minimaalsete võitude eest rindel ning tema ressursid ammenduvad kiiresti. Seda teatas NATO peasekretär Mark Rutte pressikonverentsil pärast Londonis toimunud tahte koalitsiooni kohtumist. „Sajad tuhanded venelased surevad putini agressiooni eest. Ukraina kaitseb end jätkuvalt vapralt ja meie toetus toimib. Tõde on see, et putinil on raha, sõdurid ja ideed otsakorral,” rõhutas Rutte. Kahjuks sellega päris nõus pole, mehi jagub mobiliseerimiseks küllaga, raha veel on, kuigi reservid kahanevad väga kiiresti ja igatsugu pahandusi suudavad veel välja mõelda küll…
Zelenski ütles, et Hiina aitab venemaad. Ja tal on õigus. Satelliidipildid näitavad, et sanktsioonide all olev venemaa veeldatud maagaasi tanker Perle transpordib 170 000 m³ gaasi Hongkongiga ühendatud CCH Gasi Malaisia lähedal asuvasse terminali. See on esimene dokumenteeritud juhtum, kus Hiinaga seotud laev aitas venemaal mööda hiilida USA uutest energiasanktsioonidest. Ülekanne toimus vaid paar päeva pärast seda, kui Trump kehtestas Rosneftile ja Lukoilile sanktsioonid.
Suurbritannia peaminister Keir Starmer kinnitas, et läbirääkimised Tomahawk rakettide Ukrainale üleandmiseks on käimas. „Me kõik töötame selle kallal,” ütles ta, avaldamata täiendavaid üksikasju.
venemaa varustab nüüd oma liugpomme UMPB-5R Hiina turboreaktiivmootoritega SW800Pro-Y, suurendades nende löögiulatust umbes 130 km-ni. Fotod kinnitavad mootori kasutamist hiljutistes rünnakutes Poltaavale ja Lozovale. See uuendus võimaldab vene lennukitel saata pommid teele Ukraina õhukaitse ulatusest väljastpoolt.
Suurbritannia annetab Ukrainale 5000 uut mitmeotstarbelist raketti, teatas peaminister Keir Starmer. Suurbritannia on teatanud oma toetusprogrammi laiendamisest, et varustada Ukrainat enne talve täiendavate rakettidega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal