Juba praegu on osas valdkondades, näiteks jahinduses või metsanduses, järelevalvet teostavatel keskkonnainspektoritel olnud õigus kanda kaasas tulirelva. Kliimaministeeriumis on valmimas aga eelnõu, mis annab inspektoritele õiguse kasutada ohu korral ka gaasirelva, teleskoopnuia või käeraudu.
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark selgitas, et Eestis on järjest suuremaks probleemiks muutumas keskkonnakuritegevus. Keskkonnavaldkonna nõuete rikkumine toob kergesti raha sisse ning ministeeriumi hinnangul on sel ka tugevad seosed organiseeritud kuritegevusega.
“Meie keskkonnainspektoritel ei ole alati piisavalt proportsionaalseid vahendeid reageerida. Täna on käerauad ja tulirelvad jahinduse, metsanduse ja ka kalanduse järelevalvet tegevatel keskkonnainspektoritel, aga teistes valdkondades ei ole sedagi,” ütles ta.
Kark ütles, et praegu on nendel inspektoritel, kes tohivad omada tulirelva, valida, kas kasutadagi seda relva, või hoopis käsi ja käeraudu.
“See on päris suur vahe: kui sa lähed käeraua ja tulirelvaga, aga sind rünnatakse samal ajal puutoikaga või oksakääridega, siis milline on proportsionaalne vahend rünnaku tõrjumiseks? Selgelt on ju ebaõiglane minna tulirelvaga oksakääride vastu,” lausus Kark.
Plaani järgi saaksidki nüüd kõik inspektorid kasutada enda kaitsmisel ka gaasirelva või teleskoopnuia. Ja need, kes varem ei tohtinud käeraudu kasutada, saavad nüüd ka selle õiguse.
“Tihti tuleb ju teha ööpäevast järelevalvet ja ööpimeduses, võõras kohas, kummalistes olukordades ja sa kunagi ei tea, kes sulle vastu võib tulla või mis ta ajend on,” rääkis ametnik.
Tulirelvadega seoses midagi ei muutu. See tähendab, et need inspektorid, kes ei tohi praegu kasutada tulirelva, ei tohi seda teha ka tulevikus.
Kuigi ministeeriumi eesmärk on rikkumisi ennetada, ei ole ohud kliimaministeeriumi ametniku sõnul vaid teoreetilised.
“Reaalseid füüsilisi konflikte on kindlasti minevikus olnud, kus on tõesti olnud füüsiline kontakt või on tagaajamise käigus kasutatud tulirelva, lastud näiteks õhku. Need on reaalsed juhtumid ja mõistlik on neid kindlasti ka ennetada,” rääkis Kark.
Kliimaministeeriumi hinnangul on pärast muudatusi võimalik keskkonnaametil paremini järelevalvet teostada ja keskkonda kaitsta. Nii näiteks on keskkonda saastava tegevuse puhul, näiteks ohtlike jäätmete põletamisel või ohtlike ainete pinnasesse juhtimisel võimalik inspektoritel paremini reageerida, rikkumine lõpetada ja vajadusel ka rikkuja kinni pidada.
Ministeeriumi plaan on praegu saanud huvirühmadelt tagasisidet ning varsti saadetakse see valitsusele kinnitamiseks.