Varem oli Rootsi tuntud põgenike varjupaigana, kuid on viimase kümnendi jooksul teinud kannapöörde. Kui 2015. aastal võttis Rootsi vastu 163 000 varjupaigataotlejat, siis 2025. aastaks oli see arv langenud 96 protsendi võrra, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Sel pühapäeval toimuvad Rootsis parlamendivalimised ja riigi parempoolne valitsus, kes astus 2022. aastal võimule lubadusega vähendada immigratsiooni, paneb ka sel korral rõhku sisserände peatamisele.

Käesoleva aasta alguses hakkas Rootsi valitsus pakkuma Euroopa Liidust väljaspool asuvatest riikidest pärit elamisloaga isikutele riigist lahkumise korral kuni 350 000 Rootsi krooni (ligi 31 400 euro) suurust toetust. Sel aastal on toetuse vastu võtnud 171 inimest.

Skeemi toetab tugevalt paremäärmuslik erakond Rootsi Demokraadid, kelle eesmärk on koos kolme valitseva parteiga kindlustada enamusvalitsus. Skeemi edendamiseks on Demokraadid avaldanud sellekohaseid reklaame. Samuti on erakond käinud välja idee laiendada pakkumist ka Rootsi kodakondsusega inimestele, kes on nõus selle tühistama.

Rootsi on hakanud karmistama ka teisi rändereegleid. Näiteks ei anta enam välja alalisi elamislubasid, vaid neid tuleb iga kolme aasta tagant uuesti taotleda. Samuti on kõikidel Rootsi kodakondsuse taotlejatel kohustuslik läbida kodakondsuse test, kus küsitakse teadmisi riigi kohta.

Viimastel aastatel on Euroopas sagenenud immigratsioonivastane retoorika ja sellega seoses kaaluvad ka mõned teised Euroopa valitsused toetuste pakkumist riigist lahkumiseks. Ekspertide sõnul aga puuduvad tõendid, et sellised skeemid suurendaksid vabatahtlikku väljarännet märkimisväärsel määral.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (42)