Pool aastat enne valimisi alanud ministrite väljavahetamine ja kriisid mitmes valdkonnas on selge märk, et Eesti vajab erakorralisi valimisi, ja isegi kui sotsid on väitnud, et nemad seda ei toeta, võib ka nende arvamus muutuda, ütles veebisaates “Otse uudistemajas” Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart.
Kõlvart märkis, et praegune valitsusremont, kui ministrikohalt lahkuvad kaitseminister Hanno Pevkur ja energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (mõlemad Reformierakond), näitab, et praegusel võimuliidul pole enam päästa midagi, isegi remondiga mitte.
“Mulle tundub, et tõenäoliselt ka valitsuserakonna sees ehk Reformierakonnas ei ole praegu kõige stabiilsem seis. Kui ministrid otsustavad, et nad poliitikas ei jätka, siis nad ei näe perspektiivi. Nad ei näe ka perspektiivi enda koduerakonnale,” lausus ta.
Kui arvestada võimuliidu madalat toetust ja kaitsevaldkonna skandaali, siis oleks mõistlik korraldada erakorralised valimised, leidis Kõlvart.
“Aga vaatame olukorda väga pragmaatiliselt – nii palju kui poliitikud suudavad üldse pragmaatiliselt olukorda vaadata – me näeme, et võtmevaldkondades meil on kriis. Kaitsevaldkond, haridusvaldkond, tervishoiuvaldkond, nüüd ka energeetikavaldkonnas tuleb uus poliitiline juht. Igas valdkonnas on vajalik uus käik, uus hingamine,” lausus Kõlvart.
Kaitsevaldkonnas toimuva kohta märkis Kõlvart, et kuigi kaitseminister Pevkur on teatanud tagasiastumisest, ei ole see piisav.
“Vastutus on minu arvates täna eelkõige poliitiline ja laiem kui ainult ühe ministri vastutus ja süsteemne korralagedus ei ole ainult kaitseministeeriumi probleem,” ütles ta.
“Mina seda näen sellisel viisil ja selleks, et ka rahvas saaks anda sellele hinnangu juba praegu, kuna usaldus valitsusele ja riigikogule on täna rekordiliselt väike, siis mis on väljapääs sellest poliitilisest kriisist? Minu arvates ainult erakorralised valimised. Lihtsalt mida varem, isegi kui kolm-neli kuud varem kui seitsme kuu pärast, on see juba praeguses olukorras vajalik. Siis saab nende asjadega tegelda süsteemselt, mitte nii, et tulevad uued ministrid ja tegelevad valimiskampaaniaga,” lisas Kõlvart.
Kuigi sotsiaaldemokraadid on öelnud, et nemad erakorralisi valimisi ei toeta, näeb Kõlvart, et selleks on siiski võimalus.
“Reaalsuses see võimalus on olemas, sest meil on unikaalne olukord, et meil on vähemusvalitsus. Opositsioonil on hääli rohkem kui koalitsioonil ja see on poliitiliste valikute koht. Ja me oleme näinud ka seda, et poliitikute puhul, sealhulgas ka sotsiaaldemokraatide puhul, on võimalik ka see, et arvamus võib muutuda ja päris kiiresti. Ehk meie eesmärk on näidata, et see (erakorraliste valimiste) vajadus on olemas. Ja mulle tundub, et see argument, et erakorralised valimised ei pea tulema, kuna me ei jõua korraldada debatti, no ei ole päris siiras,” lausus Kõlvart.
“Täna ühiskond saab hinnata, kes päriselt soovib muutusi, aga kes ütleb päris avameelselt, et kuna meie reiting ei ole piisavalt kõrge ja konkurentide reiting on kõrge, siis ootame ikkagi pool aastat, et olukord muutub, siis saame ka rohkem kohti riigikogus. See on see signaal, mis on antud ühiskonnale vaatamata sellele, et täna päriselt oleks võimalik olukorda muuta,” lisas ta.
Reitingute ja riigikogu valimiste kohta märkis Kõlvart, et keegi ei suuda ennustada, mis märtsis valimispäeval tegelikult juhtuma hakkab. Eesmärk on Keskerakonnal nagu igal teisel erakonnal: pääseda valitsusse ja praeguse toetuse pealt võiks loota ka valimiste võitmist.
Võimalike võimuliidukombinatsioonide kohta märkis Kõlvart, et liit Reformierakonnaga oleks pigem välistatud.
“Reformierakonnal oli piisavalt palju aega selleks, et enda kontseptsiooni realiseerida ja näidata, mida nad suudavad saavutada majanduses, kaitsevaldkonnas. Meie arvates Reformierakond ei saanud sellega hakkama. Seega meie eesmärk oleks koalitsioon, kus järgmised neli aastat Reformierakond ei oleks,” lausus Kõlvart.