Milleks linnale elurikkus?

Ökosüsteem on elusorganismide ja nendevaheliste suhete tervik koos neid mõjutava eluta keskkonnaga. Nõnda saame ka inimest käsitleda kahel jalal kõndiva ökosüsteemina. Meie kehas ja nahal elab rohkem mikroobe kui inimese enda rakke ning nende mitmekesisus oleneb muu hulgas keskkonnast, kus elame.

Tänapäeval elab väga suur osa inimesi linnades ja paraku oleme linnakeskkonnas elurikkusest rohkem eraldatud, kui võiks. Sedamööda on vaesunud inimese mikrobioom. Ent seda suundumust peetakse mitme haiguse põhjuseks, kuna meie immuunsüsteem peab treenimiseks kogema mitmekesist mikroobide kogumit. Kui immuunsüsteem ei suuda eristada kahjutuid aineid tegelikest ohtudest, võivad tekkida allergiad.

Teaduskirjanduses on viimasel aastakümnel korduvalt leitud, et suurem keskkonnamikroobide elurikkus ja väiksem allergiarisk on seotud. Näiteks Tartu ülikoolide ökoloogide ja lastearstide koostööna uuriti hiljuti Tartu rohealade muldade bakterite elurikkuse seost laste allergiatega. Ilmnes, et neil lastel, kes elasid elurikaste rohealade ligiduses, oli allergia tõenäosus väiksem.

Loe täpsemalt: Eesti Loodus 5/2026, www.eestiloodus.ee.

Inimeste ärevusprobleemid ja geenid

Rahvusvaheline teadlasrühm on analüüsinud ligi seitsmesaja tuhande Euroopa päritolu inimese geeniandmeid ning teinud kindlaks seni suurima hulga geneetilisi seoseid, mis tingivad ärevussümptomeid. Ajakirjas Nature Human Behaviour avaldatud uuringus on osalenud ka Eesti teadlased ja kasutatud meie geenivaramu andmeid.

Analüüs on toonud esile mitme geeni võimaliku seotuse ärevuse kujunemisega. Sealhulgas on geenid PCLO ja SORCS3, mis osalevad närvirakkude omavahelises suhtluses. Teadlased rõhutavad, et geneetiline risk ei tähenda vältimatult ärevushäire väljakujunemist. Inimese risk kujuneb bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite koosmõjul. Samal ajal võib geneetiliste riskitegurite parem mõistmine aidata tulevikus teha kindlaks inimesi, kes on keskkonnamõjude suhtes tundlikumad, ning arendada ennetus- ja ravistrateegiaid.

Loe lähemalt: Horisont 4/2026, www.horisont.ee.